Harilik mustnupp

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Punanupp / Sanguisorba 
Liik: Harilik mustnupp / Sanguisorba minor Scop.

Botaaniline kirjeldus
Harilik mustnupp on umbes 40 cm kõrguseks kasvav külmakindel püsik roosõieliste sugukonnast, perekonnast punanupp. Taimel on pikk sammasjuur ja helerohelised sulgjad liitlehed. Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad; serv saagjas, tipp pügaldunud. Varre lehed tiivakestega.

Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes, nuttides. Õiekate lihtne, kahetine. Õie alusel kandelehed. [1] Õiekrooni moodustavad punakasrohelised tupplehed. Õied avanevad juba mais-juunis ning taim õitseb peaaegu kogu suve. [3]

Mustnupp on vähenõudlik. Ta eelistab kerget kuivemat mulda ja päikeselist kasvukohta, aga kasvab ka poolvarjus. Seisvat niiskust ta ei talu. Puhmikud laienevad isekülvi tulemusel ise, kuid taime võib paljundamiseks ka jagada. Mustnupp kasvab kevadel kiires- ti ja juba mais saab hakata tema lehti koguma. Lehtedel on pikantselt vürt- sine maitse, nende lõhn meenutab värsket kurki. [2]

Levila
Harilik mustnupp on pärit Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast; Loode-Aafrika, Edela-Lääne-Aasia ja Siber. Suurbritannias ei ole ta pärismaalane, kuid on naturaliseerunud alates 16. sajandist. See on naturaliseerunud ka enamikus Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Euroopas leidub seda ainult lubjarikastel muldadel ja kõige sagedamini Inglismaal kriidimuldadel. Prantsusmaal kasvab see loopealsetel ja Lõuna-Prantsusmaal Kermesi tammemaquis ja garrigue. Hispaanias kasvab see ränimuldadel. [5] Eestis on taim harvaesinev, Hiiumaal naturaliseerunult kohati tavaline. [1]

Toime ja kasutamine
Mustnupp (perekonnaa) on rahvameditsiinis kasutusel olnud üle 2000 aasta. Taimedest on eraldatud ja tuvastatud üle 120 keemilise komponendi, eriti just liikidelt S. officinalis ja S. minor. Peamised bioloogiliselt aktiivsed ühendid on triterpenoidid, fenoolid ja flavonoidid. Uuringud on näidanud, et perekonda mustnupp kuuluvatel taimedel on verejooksu peatav, antibakteriaalne, kasvajavastane, neuroprotektiivne ja veresuhkrut alandav toime. Hiina meditsiinis on liigi S. officinalis juuri sisaldavaid ravimeid (nt tabletid ja pulbrid) kasutatud leukopeenia, verejooksude ja põletuste raviks. Taime kliiniliselt tõestatud toimete ja toksiliste mõjude kohta on vähe teavet. [6,7]

Kasutatud allikad
1. Elurikkuse Andmebaas. (n.d). Sanguisorba minor Scop. Retrieved from: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7059
2. Chittenden, F., Synge, P. (1956). The Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening - A Practical and Scientific Encyclopedia of Horticulture 4 Volumes Plus Supplement. Clarendon Oxford
3.Crawford, M. (2010). Creating a Forest Garden: Working With Nature to Grow Edible Crops. UIT/Green Books.
4. Leht. M., (1999). Eesti taimede määraja.Tartu, EPMÜ ZBI. Lk 152
5. Daniel G. Ogle., (1997). Plant Materials Specialist. NRCS, Boise, Idaho. 
6. Zhao, Z., He, X., Zhang, Q., Wei, X., Huang, L., Fang, J. C., Wang, X., Zhao, M., Bai, Y., & Zheng, X. (2017). Traditional Uses, Chemical Constituents and Biological Activities of Plants from the Genus Sanguisorba L. The American journal of Chinese medicine, 45(2), 199–224. https://doi.org/10.1142/S0192415X17500136
7. Zhou, P., Li, J., Chen, Q., Wang, L., Yang, J., Wu, A., Jiang, N., Liu, Y., Chen, J., Zou, W., Zeng, J., & Wu, J. (2021). A Comprehensive Review of Genus Sanguisorba: Traditional Uses, Chemical Constituents and Medical Applications. Frontiers in pharmacology, 12, 750165. https://doi.org/10.3389/fphar.2021.750165