Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Potentilla
Species: Tormentil - Potentilla erecta L.

Botanical Description
Tormentil (Potentilla erecta) is a perennial herbaceous plant belonging to the Rosaceae family. The plant grows 10–30 cm tall. [1,2]

It has numerous (10–30) upright or ascending, slender, leafy, and sparsely hairy stems that branch two to three times near the top, often with a reddish hue. Stems measure 15–25 cm in length. Basal leaves are typically trifoliate, with long petioles, and dry out at the start of flowering. Stem leaves are also trifoliate, sessile or with very short petioles, and have deeply incised stipules. Leaflets are obovate or lanceolate, with entire margins near the base and deeply lobed, serrated margins towards the tip.

The underground structure consists of a strong, irregularly shaped rhizome, which can be erect, slanted, or horizontal. The rhizome measures 1–3 cm in diameter, is dark brown on the outside, and red to orange inside, often displaying alternating light and dark bands. [1,2]

Tormentil produces solitary, yellow, bisexual flowers on long, hairy peduncles. The flower consists of a double perianth with a fused calyx and a free corolla, usually tetramerous, though occasionally with five or six parts. The four petals, a distinguishing feature of this species, are longer than the sepals, obovate, notched at the tips, and darker at the base. The flowering period lasts from June to August or September. The plant is insect-pollinated. Its fruits are small, ridged nutlets. Palmate compound leaves have silvery hairs on the underside and sparse hairs on the green upper surface. Reproduction occurs mainly through seeds but also vegetatively via the rhizome. [1,2]

Distribution
Tormentil is widely distributed across Europe and Western Siberia and is common in Estonia. It thrives in acidic peat soils, neutral humus, and alkaline, lime-rich soils. It is found in bogs, fens, meadows, and various forest types. [2]

Effects and Uses
Tormentil has anti-inflammatory and astringent properties. It is used to treat intestinal catarrh, gastritis, enteritis, colitis, and dysentery. Research suggests it has antiallergic, antihypertensive, antiviral, and immune-boosting effects. [2]

Externally, it is used for rinsing, gargling, and as compresses. [2] Traditionally, the rhizome has been used as an anti-diarrheal, hemostatic, and anti-hemorrhoidal remedy. The rhizome contains up to 20% tannins and 5% ellagitannins, mainly agrimoniin, a hydrolyzable tannin with strong antioxidant properties. Ellagitannins are well-known for their effectiveness in treating diarrhea and mucosal inflammation. [3,4,5]

The plant also contains kaempferol, flavonoids, triterpenes, resin, mucilage, starch, and essential oil. [2]

Dried rhizomes are used as the herbal material. Internally, it is consumed to alleviate abdominal pain or diarrhea. Externally, it is used for rinsing, gargling, and as compresses. The recommended daily dose is 4–6 g. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., et al. (2010). Eesti Taimede Määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma Ravimtaimede Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Melzig, M. F., & Böttger, S. (2020). Tormentillae rhizoma - Review for an Underestimated European Herbal Drug. Planta Medica, 86(15), 1050–1057. https://doi.org/10.1055/a-1129-7214
4. Wölfle, U., Hoffmann, J., Haarhaus, B., et al. (2017). Anti-inflammatory and vasoconstrictive properties of Potentilla erecta - A traditional medicinal plant from the northern hemisphere. Journal of Ethnopharmacology, 204, 86–94. https://doi.org/10.1016/j.jep.2017.03.058
5. Hoffmann, J., Casetti, F., Bullerkotte, U., et al. (2016). Anti-Inflammatory Effects of Agrimoniin-Enriched Fractions of Potentilla erecta. Molecules, 21(6), 792. https://doi.org/10.3390/molecules21060792

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Maran / Potentilla
Liik: Tedremaran / Potentilla erecta L.

Botaanilie kirjeldus
Tedremaran on mitmeaastane suvehaljas rohttaim, kes kuulub roosõieliste sugukonda, perekonda maran. Kõrgus varieerub 10-30 cm vahel. [1,2] 

Taimel on palju (10-30) püstiseid või tõusvaid, peeneid, lehistunud ja hõredalt karvadega kaetud varsi, mis ülemises osas on 2-3 korda harunenud ning sageli punaka värvusega. Varte pikkus ulatub 15-25 cm-ni. Juurmised lehed on enamasti kolmetised, pikarootsulised ja kuivavad juba õitsemise alguseks. Varrelehed on samuti kolmetised, rootsuta või väga lühikese rootsuga, sügavalt sisselõikunud abilehtedega. Lehekesed on äraspidimunajad või süstjad, alusest terveservalised ja keskkohast alates sügavalt sisselõikunud ning hambulise servaga. Tedremarana maa-alune osa koosneb tugevast, püstisest, viltusest või horisontaalsest, ebareeglipäraselt muguljasest, enam-vähem puitunud risoomist, mis on 1-3 cm jämedune, väljast tumepruun ja seest veripunane või oranžikas, tihti näha vaheldumisi olevatest heledatest ja tumedamatest osadest koosneva tähega. [1,2] 

Taimel on üksikud, kollased, mõlemasugulised õied, mis  asetsevad pikkadel karvastel õieraagudel. Õiekatte moodustavad kaheli tupp, mis on liitlehine, ja lahklehine kroon, tavaliselt nelja-, harvem viietine või kuuetine. (Neli kroonlehte eristavad liiki teistest perekonna maran liikidest). Kroonlehed on tupplehtedest pikemad, äraspidimunajad, pügaldunud tipuga ja alusel tumedamad. Õitsemisperiood kestab juunist augusti või septembrini. Taim on putuktolmleja. Tedremarana viljad on peenepraolised pähklikesed. Selle sõrmjad liitlehed on alt siidiläikeliste hõbedaste karvadega ning pealt rohelised, väheste karvadega.  Paljunemine toimub peamiselt seemnete abil, kuid ka vegetatiivselt risoomi kaudu. [1,2] 

Levila
Tedremaran on levinud laialt Euroopas ja Lääne-Siberis, olles Eestis sage. Kasvukohalt on taim vähenõudlik, leides sobiva pinnase nii happelisel turbamullal, neutraalsel huumusel kui ka aluselisel lubjarikkal pinnasel. Ta kasvab rabades, siirdesoodes, madalsoodes, niitudel ja erinevat tüüpi metsades. [2] 

Toime ja kasutamine
Tedremaranal on põletikuvastane ja kootav toime. Taime kasutatakse soolekatarride ning mao-, peen- või jämesoolepõletiku või düsenteeria puhul. Katsed viitavad allergiavastasele, vererõhku langetavale, viirusevastasele ja immuunsüsteemi tugevdavale toimele. [2] 

Välispidiselt loputamiseks, kuristamiseks ja kompressiks. [2] Risoomi on traditsiooniliselt kasutatud kõhulahtisusevastase, hemostaatilise ja hemorroididevastase ravimina. See sisaldab kuni 20% parkaineid ja 5% ellagitanniine, peamiselt agrimoniini. Agrimoniin on hüdrolüüsuv parkaine, mis on võimas radikaalide kahjutuks tegija. Ellagitanniinid on tuntud oma kasutuse poolest kõhulahtisuse ja limaskestapõletiku ravis. [3,4,5] Lisaks sisaldab taim flavinoidi kampferooli, triterpeene, vaiku, lima, tärklist ja eeterlikku õli. [2]

Droogiks on ristlõikest tumepruunid kuni pruunikaskollased kuivatatud risoomid. Seespidiselt tarvitatakse kõhuvalu leevenduseks või kõhulahtisuse puhul. Välispidiselt loputamiseks, kuristamiseks, kompressiks. Päevane annus on 4-6 g. [2]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., jt. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
3. Melzig, M. F., & Böttger, S. (2020). Tormentillae rhizoma - Review for an Underestimated European Herbal Drug. Planta medica, 86(15), 1050–1057. https://doi.org/10.1055/a-1129-7214
4.Wölfle, U., Hoffmann, J., Haarhaus, B., Rao Mittapalli, V., & Schempp, C. M. (2017). Anti-inflammatory and vasoconstrictive properties of Potentilla erecta - A traditional medicinal plant from the northern hemisphere. Journal of ethnopharmacology, 204, 86–94. https://doi.org/10.1016/j.jep.2017.03.058
5. Hoffmann, J., Casetti, F., Bullerkotte, U., Haarhaus, B., Vagedes, J., Schempp, C. M., & Wölfle, U. (2016). Anti-Inflammatory Effects of Agrimoniin-Enriched Fractions of Potentilla erecta. Molecules (Basel, Switzerland), 21(6), 792. https://doi.org/10.3390/molecules21060792