Süstlehine teeleht

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Teelehelised / Plantaginaceae
Perekond: Teeleht / Plantago
Liik: Süstlehine teeleht / Plantago lanceolata L.

Botaaniline kirjeldus
Süstlehine teeleht on mitmeaastane rohttaim teeleheliste sugukonnast, perekonnast teeleht. Taim kasvab 10-60 cm kõrguseks ja enamasti mitte üle 50 cm. Lehed paiknevad rosetina ja on süstjad või lineaalsüstjad, 0,5-2 cm laiad. Igal lehel on 3–7 kaardus leheroogu ning neid katab enamasti lühike lidus karvkate, kuigi harva võib leida ka paljaid lehti. Leheserv on terve. [1,2]

Õitsemisperioodil, mis kestab maist juulini, ilmuvad taimele pikkade lehistumata tähkjad õisikud. Õiekate on kaheli. Tolmukad on helekollased ja paistavad silma oma suurusega, need on õiekroonist 4–5 korda pikemad. Pärast õitsemist areneb munajas kupar, mis sisaldab 8–13 seemet. Viljade valmimine toimub suve teisel poolel, alates juulist kuni septembrini. [1,2]

Levila
Süstlehine teeleht on levinud Euroopas ning Aasia põhja-ning keskosas. Taim on Eestis laialt levinud. Kasvukohaks eelistab süstlehine teeleht niitusid, puisniitusid ja looduslikke rohumaastikke. Taime leidub sageli niiskemates piirkondades, kuid tasuudab kohanduda ka kuivemate tingimustega.

Toime ja kasutamine
Taime kasutatakse paljudes riikides toiduainetes ja taimsetes preparaatides. [3] Süstlehisest teelehest valmistatud tooted on tuntud suu ja neelu limaskesta ärrituse ja kuiva köha sümptomaatiliseks ravis. [4,5] Kuigi kliinilisi andmeid on vähe, on siiski ära märgitud taime põletikuvastane, spasmolüütiline ja immunostimuleeriv toimet. [6] Soovitatud on tarvitada mõõduka kroonilise ärritava köha korral, eriti lastel. [5] 

Taimes leidub paljukomponendilist lima, iridoglükosiide (nt. aukubiin), saponiine, flavinoide, kumariine, karoteene, vitamiine (K ja C), tanniine, koliini, allantoiini steroide, tioglükosiide, vaiku, orgaanilisi happeid, aminohappeid, alkaloide. [7]

Droogiks on leht ja ürt, mida varutakse terve suve vältel kuiva ilmaga. Kõige parem on seda teha pärast sadu, kui taimed on jõudnud kuivada. Kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril 40-50 °C. Droogiks valmistatakse ka mahla, millega havitakse haavu ja põletusi ning põletike. Aukubiinil on baktereid hävitav toime, mis kuumtöötlemisel kaob. Teelehe erinevate liikide drooge peetakse võrdseks. [7]

Kasutatud kirjandus
1. eElurikkus. (2023) Plantago lanceolata L.. Saadaval https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6360?lang=et (29. 12. 2023).
2. Blamey, M., Fitter, R., & Fitter, A. (2003). Wild flowers of Britain and Ireland: The Complete Guide to the British and Irish Flora. A & C Black. ISBN 978-1408179505.
3. Drava, G., Cornara, L., Giordani, P., & Minganti, V. (2019). Trace elements in Plantago lanceolata L., a plant used for herbal and food preparations: new data and literature review. Environmental Science and Pollution Research, 26(3). DOI: 10.1007/s11356-018-3740-1 (08.09.23)
4. Jurowski, K., & Krośniak, M. (2022). Lead impurities in traditional herbal medicinal products with Plantago lanceolata L., folium (Ribwort Plantain leaves) available in Polish pharmacies–toxicological risk assessment for adults. Natural Product Research. DOI: 10.1080/14786419.2022.2128345 (08.09.23) 
5. Wegener, T., & Kraft, K. (1999). Der Spitzwegerich (Plantago lanceolata L.): Reizlinderung bei Infektionen der oberen Atemwege [Plantain (Plantago lanceolata L.): anti-inflammatory action in upper respiratory tract infections]. Wiener medizinische Wochenschrift (1946), 149(8-10), 211–216.
6. Fakhrudin, N., Dwi Astuti, E., Sulistyawati, R., Santosa, D., Susandarini, R., Nurrochmad, A., & Wahyuono, S. (2017). n-Hexane Insoluble Fraction of Plantago lanceolata Exerts Anti-Inflammatory Activity in Mice by Inhibiting Cyclooxygenase-2 and Reducing Chemokines Levels. Sci. Pharm., 85(1), 12. https://doi.org/10.3390/scipharm85010012

7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus