Harilik aniis

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Sarikalaadsed / Apiales
Sugukond: Sarikalised / Apiaceae
Perekond: Näär / Pimpinella
Liik: Harilik aniis/ Pimpinella anisum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik aniis on sarikaliste sugukonda nääri perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Taim võib kasvada 50–70 cm kõrguseks. Taimel on kolme erineva kujuga lehed: alumised on ümarad ja rootsuga, keskmised kolmehõlmalised, ülemised üsna kitsad ning sügavalt lõhistunud. Lehekodarikust kasvavad välja ülemises osas harunenud õisikuvarred. Õisik on liitsarikas. Sarikad on 1.5–6 cm läbimõõduga; katiselehti  on 1 või 2 (võivad ka puuduvad), need on lineaalsed-lantsetjad, 1–2 mm pikkused. Peasarikas 7–15 kiireline, kiire pikkus 1–4 cm.  Osasarikad on 5–10 mm läbimõõduga, umbes 10-õielised; õieraod on 2–6 mm pikkused. Õiekate lihtne, viietine. Õitest arenevad sügiseks pruunikad, magusavõitu maitsega jaguviljad, mis jagunevad hiljem kaheks osaviljaks. [1,2]

Levila
Aniis pärineb Vahemere maade lääneosast ja Egiptusest, kus kasvab looduslikuna. Harilikku aniisi kasvatatakse ja kasutatakse ravim- ja maitsetaimena nii Euroopas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas kui ka Indias, samuti on see populaarne Põhja-Aafrikas ja Türgis. Aniisi saab kasvatada ka Eestis. [2]

Toime ja kasutamine
Aniisiseemneid kasutatakse laialdaselt küpsetiste, eriti Saksamaa anisbrodi leiva maitsestamiseks. Vahemere piirkonnas ja Aasias on aniis tavaline koostisosa liha- ja köögiviljaroogades. Aniisist valmistatakse rahustavat taimeteed, mida on meditsiiniliselt kasutatud juba eelajaloolistest aegadest. Aniisi eeterlik õli on oluline koostisosa mitmetes liköörides ja absindis. [3]

Taim sisaldab eeterlikku õli, mille koostises on anetool, metüülhavikool, aniisaldehüüd, linalooli, aniisketooni, aniishapet, limoneeni jpt. Lisaks sisaldab aniis flavinoide, kumariine, furokumariine, kohvhappe derivaate, rasvõli. Iseloomuliku lõhna taga on aniisl cis-ja trans anetool. [3]

Droogiks on peenestamata kuivataud viljad. Ühekordne annus täiskasvanutele on 1-5 g droogi, millest valmistatakse vesitõmmis ja tarvitatakse mitu korda päevas. Eeterlikku õli manustaakse 1-4 tilka kolm korda päevas. Alkoholtõmmist 0,3-1 ml kolm korda päevas. Kasutatakse röga lahtistava, pisut spasme lõõgastava ja mikroobivastase vahendina. Korrastab seedimist ning omab hingamisteede katarride korral positiivset mõju. [3]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Pimpinella anisum L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000390925. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Wikipedia contributors. (2023, October 17). Anise. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 06:05, January 5, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Anise&oldid=1180548045
3. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, December 8). anise. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/anise
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus