Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Papaveraceae
Genus: Papaver
Species: Opium poppy - Papaver somniferum  L.

Botanical Description
The opium poppy (Papaver somniferum) is an annual herbaceous plant from the Papaveraceae family, growing 50–100 cm tall. The plant contains white latex. The stem is strong, erect, and typically unbranched. Both the stem and leaves may have sparse hairs. The leaves are wavy and irregularly toothed, reaching up to 25 cm in length. They are bluish-green and irregularly lobed, with the upper leaves clasping the stem.

The perianth is double and two-layered. The flowers are usually purple with dark violet spots, but they can also be white or red. The flowers are protected by two sepals that fall off early. The corolla consists of four petals, which can vary in color from white to purple or red. The flowers can reach up to 10 cm in diameter. The fruit is an upright, spherical capsule, 2–4 cm in diameter, with 8–12 rays on the stigma. The capsule is hairless and contains white latex when unripe. Depending on the variety, the seeds are usually gray or black. Poppies produce a large number of seeds, reportedly up to 50,000 per plant. [1]

Distribution
Opium poppy cultivation has been practiced for approximately 3,000 years, and the plant has sometimes naturalized. Various varieties are grown in Turkey, India, and Europe. For narcotic production, opium poppy is most extensively cultivated in Burma, Afghanistan, Iran, Laos, Pakistan, Colombia, Mexico, and Thailand. In many countries, including Estonia, growing opium poppy without a special permit is prohibited. [3]

Effects and Uses
The capsule is used as the primary raw material. The latex obtained from semi-mature capsules is opium. Opium can also be extracted from the upper parts of the flower stalks. Raw opium initially contains about 45% water and at least 11% morphine. [3]

Opium has analgesic properties. Morphine hydrochloride is mainly prescribed for cancer patients. Codeine phosphate acts on the brain’s cough center to suppress irritating coughs and serves as a milder analgesic compared to morphine. Heroin, a derivative of morphine, has a stronger effect. Papaverine relaxes spasms and dilates blood vessels. A significant risk associated with opium poppy is the potential for addiction to narcotics like heroin. [3]

In ancient times, opium poppy was used to ease the pain of unrequited love and was known for its astringent, expectorant, antispasmodic, diaphoretic, and dysentery-treating effects. In China, it was used for chronic coughs, diarrhea, dysentery, and abdominal pain, while in India, it was also employed for ear and eye inflammations. [3]

Poppy seeds are used in baked goods. [2] Fresh poppy seeds may contain up to 0.01% alkaloids, but these are destroyed during heating and baking, making poppy seeds sprinkled on bread safe to consume. [3]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023). Opium poppy. Encyclopedia Britannica.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. World Flora Online (2023). Papaver somniferum. Published online: http://www.worldfloraonline.org. Accessed: January 2024.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Tulikalaadsed / Ranunculales
Sugukond: Magunalised / Papaveraceae
Perekond: Magun / Papaver
Liik: Unimagun / Papaver somniferum L.

Botaaniline kirjeldus
Unimagun on üheaastane 50–100 cm kõrgune rohttaim magunaliste sugukonnast, perekonnast unimagun. Taim on valge piimmahlaga. Vars on tugev, püstine ja tavaliselt harunemata. Nii varrel kui ka lehtedel võivad esineda üksikud karvad. Unimaguna lehed on lainelised ja ebaühtlaselt hambulise servaga. Nende pikkus ulatub kuni 25 cm. Taime lehed on sinakasrohelist värvi ja ebaühtlaselt hõlmised. Ülemised lehed on varreümbrised.

Õiekate on kaheli, kahetine. Õied on enamasti lillad, tumevioletsete laikudega, kuid võivad vahel olla ka valged või punased. Õiekrooni sisu katavad ja kaitsevad kaks varavarisevat tupplehte.  Õiekroonil on neli kroonlehte, mille värvus võib varieeruda valge, lillaka ja punase vahel. Õite läbimõõt on kuni 10 cm. Viljaks on püstine ja kerajas 2–4 cm läbimõõduga kupar, emakasuudmel on 8–12 kiirt ning see on paljas. Valmimata kupras on valge piimmahl ning olenevalt sordist on seemned harilikult kas hallid või mustad. Seemneid valmib unimagunal rohkesti. Mõnedel andmetel on neid ühe taime kohta 50 000. [1]

Levila
Unimagunat on kasvatatud umbes 3000 aastat, kohati on metsistunud. Taime erinevaid varieteete kasvatatakse Türgis, Indias ja ka Euroopas. Narkootikumide tootmiseks kasvatatakse unimagunat kõige rohkem Birmas, Afganistanis, Iraanis, Laoses, Pakistanis, Colombias, Mehhikos ja Tais. Paljudes riikides, sh. Eestis on unimaguna kasvatamine ilma eriloata keelatud. [3]

Toime ja kasutamine
Droogiks kasutatakse kupart. Poolvalminud kupardest saadud piimmahl on oopium. Oopiumi saadakse ka õievarte ülaosast. Taimest saadakse esmalt tooroopiumi, milles on umbes 45% vett ning vähemalt 11% morfiini. [3]

Toime on valuvaigistav ning morfiinvesinikkloriidi kirjutatakse välja peamiselt vähihaigetele. Kodeiinfosfaat toimib ajus asetsevasse köhakeskusesse ja vaigistab ärritavat köha, on morfiinist nõrgema toimega valuvaigisti. Morfiinist tugevam toime on tema derivaadil heroiinil. Papaveriin lõõgastab spasme ja laiendab veresooni. Ohuks on sõltuvuse teke narkootikumi (heroiini) tarvitamisel. [3]

Antiikajal kasutati unimagunat armuvalu leevendamiseks, aga tunti ka tema kootavat, röga lahtistavat, spasme lõõgastavat, higieritust suurendavat ja düsenteeriavastast toimet. Hiinas kasutati unimagunat nt. kroonilise köha, kõhulahtisuse, düsenteeria ja kõhuvalu korral, Indias lisaks sellele ka kõrva- ja silmapõletiku leevendamiseks. [3]

Unimaguna seemneid kasutatakse pagaritoodetes. [2] Värsketes magunaseemnetes võib olla kuni 0,01% alkaloide, kuid kuumutamisel ja küpsetamisel need kaovad, mistõttu saiale puistatud mooniseemned ohtlikud ei ole. [3]

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Leht, M. Papaver somniferum: unimagun. E-elurikkus. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6098
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.