Views: 43
Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Malpiigialaadsed (Malpighiales)
Sugukond: Piimalillelised (Euphorbiaceae)
Perekond: Riitsinus (Ricinus)
Liik: Riitsinus - Ricinus communis L.
Botaaniline kirjeldus
Riitsinus on mitmeaastane ühekojaline piimalilleliste sugukonda kuuluv puu või põõsas. Taim kasvab (2) 4 – 10 (12) m kõrguseks. Taime lehed on sõrmjagused (5-11 jagu), kuni 60 cm pikad, pikkade rootsudega. Lehe jagude tipud on teritunud ja leht ise on saagja servaga. Lehed on värvuselt tumerohelised kuni sinakasrohelised, vahel ka punase või lilla varjundiga, harvem täiesti punased. Riitsinus on tuultolmleja. Õied on lahksugulised, koondunud pikka õisikusse, mille isasõied asuvad õisiku alumises osas ja emasõied asuvad ülemises osas. Isasõied koosnevad 3-5 liitunud tupplehest, mis avanevad õitsemisel. Isasõitel pole kroonlehti ega nektaariume. Tolmukaid on kuni 1000, need on ühendatud õhukesteks, ebaühtlaselt hargnevateks puntideks. Tolmukad on valkjad kuni kollased. Emasõis on viie aluselt liitunud tupplehega, kroonlehed puuduvad. Emakas on kolmeosaline. Nektaarium puudub. Vili on kolmeosaline ogadega kaetud kupar, milles on kolm lapikut sileda pinnaga seemet, seemned on marmorjad, helehalli kuni tumepunase värvusega. Seeme varustatud toitaineterikka osaga, mille abil see vilja külge kinnitub ja mis on abiks loomlevil (sipelgate abil). [1]
Levila
Pärineb Aafrikast ja Indiast ning on levinud kogu troopikas. Peamiselt kasvatatakse Brasiilias, Hiinas ja Indias. Eestis kasvatatakse üheaastane ilutaimena. [2] Taim õitseb juba esimesel kasvuaastal.
Toime ja kasutamine
Riitsinuse seemned sisaldavad 40–60% õli, mis on rikas triglütseriidide, peamiselt ricinoleiini poolest. Samuti sisaldavad seemned ritsiini, väga võimsat vees lahustuvat toksiini, mis on madalamates kontsentratsioonides kogu taimes leitav. Lisaks leidub taimes flavonoide, fenoolseid ühendeid, rasvhappeid, aminohappeid, terpenoide ja fütosteroole, millel on antikontseptiivsed, antidiabeetilised, antifertiilsed, põletikuvastased, antimikroobsed, antioksüdandid, hepatoprotektiivsed, insektitsiidsed ja haavade paranemist soodustavad omadused [2-4]
Riitsinuseõli on tuntud oma lahtistava toime poolest, kuid sellel on ka antimikroobsed omadused. Alkohoolsed ja metanooliekstraktid riitsinuse lehtedest on näidanud antimikroobset toimet patogeensete bakterite vastu rottidel. Riitsinuse viljakestal on madalates annustes närvisüsteemile mõju hiirtel, samas kõrgetes annustes põhjustab see surma. Riitsinuse juurekoore veepõhine ekstrakt on valuvaigistava toimega rottidel, samuti on sellest leitud antihistamiinseid ja põletikuvastaseid omadusi. [5]
Taim toodab rohkesti kerget õietolmu, mis võib kergesti õhku tõusta ja mida on lihtne sisse hingata. Riitsinus on tugevalt allergeenne taim ja võib esile kutsuda astma. Taimemahl võib põhjustada nahalööbeid ja isikud, kes on taime suhtes allergilised, võivad saada lööbeid ka ainult lehtede, õite või seemnete puudutamisest. Kuigi täiskasvanutele surmav annus peetakse neljaks kuni kaheksaks seemneks, on tegelikud mürgistusjuhtumid suhteliselt haruldased. Mürgistuse sümptomid hõlmavad iiveldust, kõhulahtisust, tahhükardiat, hüpotensiooni ja krampe ning need võivad püsida kuni nädala. [2-4]
Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Ricinus L. Laaditud internetist; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-4000033254. Külastatud: 18. detsember 2023.
2. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
3. Wikipedia. (2023). Ricinus. Saadud aadressilt: https://en.wikipedia.org/wiki/Ricinus
4. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 24). castor-oil plant. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/castor-oil-plant
5. Irwin R. (1992). NTP technical report on the toxicity studies of Castor Oil (CAS No. 8001-79-4) in F344/N Rats and B6C3F1 Mice (Dosed Feed Studies). Toxicity report series, 12, 1–B5.
Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Malpighiales
Family: Euphorbiaceae
Genus: Ricinus
Species: Ricinus - Ricinus communis L.
Botanical description
Ricinus, also known as the castor plant (Ricinus communis) is a perennial monoecious tree or shrub belonging to the spurge family (Euphorbiaceae). The plant grows to a height of (2) 4–10 (12) meters. Its leaves are palmate, divided into 5–11 segments, reaching up to 60 cm in length, with long petioles. The leaf segments have pointed tips, serrated edges, and colors ranging from dark green to bluish-green, sometimes with red or purple hues, and occasionally fully red. Castor is wind-pollinated.
The flowers are unisexual and arranged in long inflorescences, with male flowers located at the lower part and female flowers at the upper part of the spike. Male flowers consist of 3–5 fused sepals that open at blooming. They lack petals and nectaries. The stamens, numbering up to 1000, are joined into slender, unevenly branched clusters and are whitish to yellow. Female flowers have five fused sepals and no petals. The ovary is three-parted, and nectaries are absent.
The fruit is a three-parted spiny capsule containing three smooth, flattened seeds. The seeds are mottled, with colors ranging from light gray to dark red. They are equipped with a nutrient-rich appendage that helps them attach to the fruit and facilitates animal dispersal (e.g., by ants). [1]
Distribution
The castor plant originates from Africa and India and has spread across the tropics. It is primarily cultivated in Brazil, China, and India. In Estonia, it is grown as an annual ornamental plant. The castor plant blooms during its first year of growth. [2]
Effects and uses
Castor seeds contain 40–60% oil rich in triglycerides, primarily ricinolein. The seeds also contain ricin, a highly potent water-soluble toxin present in lower concentrations throughout the plant. Additionally, the plant contains flavonoids, phenolic compounds, fatty acids, amino acids, terpenoids, and phytosterols, which exhibit contraceptive, antidiabetic, antifertility, anti-inflammatory, antimicrobial, antioxidant, hepatoprotective, insecticidal, and wound-healing properties. [2–4]
Castor oil is well-known for its laxative properties and antimicrobial activity. Alcoholic and methanolic extracts of castor leaves have demonstrated antimicrobial effects against pathogenic bacteria in rats. In small doses, the fruit husk has nervous system effects on mice, while high doses can be lethal. Water-based extracts from the root bark have analgesic effects in rats and exhibit antihistamine and anti-inflammatory properties. [5]
The plant produces large amounts of lightweight pollen that can easily become airborne and is highly allergenic, potentially triggering asthma. Contact with plant sap can cause skin rashes, and individuals allergic to the plant may develop rashes from touching its leaves, flowers, or seeds. Although the lethal dose for adults is estimated at four to eight seeds, actual cases of poisoning are relatively rare. Symptoms of poisoning include nausea, diarrhea, tachycardia, hypotension, and seizures, lasting up to a week. [2–4]
References
1. WFO. (2023). Ricinus L. Retrieved from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-4000033254. Accessed: December 18, 2023.
2. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
3. Wikipedia. (2023). Ricinus. Retrieved from https://en.wikipedia.org/wiki/Ricinus.
4. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 24). Castor-oil plant. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/castor-oil-plant.
5. Irwin, R. (1992). NTP technical report on the toxicity studies of Castor Oil (CAS No. 8001-79-4) in F344/N Rats and B6C3F1 Mice (Dosed Feed Studies). Toxicity Report Series, 12, 1–B5.