Harilik naistenõges

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Naistenõges / Nepeta
Liik:  Harilik naistenõges / Nepeta cataria L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik naistenõges on mitmeaastane aromaatne rohttaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda. Harilik naistenõges kasvab 40–100 cm kõrguseks. Vars on neljakandiline Taime lehed on kolmnurkjas-munajad, täkilise kuni saagja servaga ja värvuselt hallikasrohelised. Leheroots on 0,7–3 cm pikk. Sarnaselt piparmündiga asuvad rohttaime määrdunudvalged õied varte ja harude tipus kobarates. Õiekate kaheli, viietine, õis huuljas. Tolmukad on varjatud. Viljaks on peaaegu kolmekandilised, munajad, umbes 1,7 × 1 mm pähklikesed. Õitseb juulist septembrini, viljad valmivad septembrist oktoobrini. [1,2]

Levila
Harilik naistenõges on pärit Lõuna- ja Ida-Euroopast, Lähis-Idast, Kesk-Aasiast ning osadest Hiina piirkondadest. Taim on laialdaselt naturaliseerunud Põhja-Euroopas, Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas.

Toime ja kasutamine
Sidrunmelissiga keemiliselt sarnanev harilik naistenõges sisaldab eeterlikku õli, mille koostisosad on nepetalaktoon, epinepetalaktoon, kariofülleen, kamper, tümool, karvakrool, pulegoon, tsitraal, tsitronellool, geraniool, limoneen, inerool, dipenteen, nepeetahape ja nepetool. Taimes leiduvad ka flavonoidid ja kumariinid. Eeterlik õli annab noorele naistenõgesele roosilõhna, mis vananedes muutub sidrunilõhnaks, kuid on ka erandeid, kus lõhn meenutab münti.

Meditsiiniliselt kasutatakse harilikku naistenõgest külmetushaiguste, palaviku, kõhuspasmide, migreeni, närvilisuse ja unetuse korral, samuti sapi- ja uriinierituse suurendamiseks. Teaduslikult on kinnitatud selle palavikku alandav, spasmolüütiline ja nõrgalt rahustav toime.

Vesitõmmise valmistamiseks lisatakse kuumale veele 2 teelusikatäit droogi ja lastakse tõmmata 2 tundi, tarvitatakse 3–4 korda päevas enne sööki. Ühekordne annus on üks supilusikatäis. Lühema tõmbamisajaga saadakse meeldivamaitseline tee. Tõhusam toime saavutatakse, kasutades õitsevaid taimi, kuid see muudab maitset, lisades sidrunimaitsele ebameeldiva varjundi. [1,3]

Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. WFO (2024): Nepeta cataria L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000250846. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus. Lk 321–322.