Rohemünt

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Münt / Mentha
Liik: Rohemünt / Mentha spicata L.

Botaaniline kirjeldus
Rohemünt on mitmeaastane 40-100 cm kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Rohemündil on laiali harunev lihakas maa-aluse risoomi, mille abil too laiub. Vars on neljakandiline. Vars ja lehestik on varieeruvalt karvadeta kuni karvane. [1, 6] Lehed on rohurohelised, 5-9 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, pikliksüstjad, peaaegu rootsutud, hõreda teravsaagja servaga, paljad. Esineb ka kurdlehine vorm. Rohemündil on huuljad kaheli õiekattega viietised õied. Iga õis on 2,5-3 mm pikk, värv varieerub roosast valgeni.

Õieraag umbes 2 mm pikk. Õiekattelehed on lineaarsed, 5-8 mm pikkused. Tupplehed on liitlehised, kellukjad, umbes 2 mm pikkused, näärmetega, vaevalt nähtavalt 5-soonelised; tupplehed on kolmnurkselt-lantsetjad, umbes 1 mm pikad, teravatipulised. Kroon on huuljas, lillakas, umbes 4 mm, paljas, krooniputk on umbes 2 mm; huul võrdselt lõhistunud. Õisikud on kitsad, katkestunud (õitemännased üksteisest eemal). [3] Rohemündil on suhteliselt suured seemned, mille mõõtmed on 0,62-0,90 mm. [2]

Levila
Rohemünt on looduslikult levinud Euroopa ja Aasia lõunapoolsetel aladel (nt Kesk-Ida, Himaalaja, Hiina jne). Kuid inimese kaasabil on rohemünt levinud ja naturaliseerunud ka Põhja- ja Lääne-Aafrikas ning Ameerikas. [6] Eestis kasvatatakse seda sageli kultuurtaimena, aga see metsistub ka, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult piparmündiks.[3]

Toime ja kasutamine
Taimes leidub eeterliku õli (nt L-karvoon, limoneen, mentooli,  jpt), flavinoide (nt tümoniin), tanniine, mõruaineid, kohvhappederivaate. Taim soodustab seedimist ja pärsib kõhugaaside teket ja vähendab seedeelundkonnas spasme. Rohemünt soodustab pisut sapinõristust, lahtistab röga ja toimib kootavalt. [6]

Rohemünti kasutatakse laialdaselt maitsetaimena nii toidu kui ka taimeteede valmistamiseks. Samuti taimest saadakse eeterlikku õli, mida edasi kasutatakse parfümeerias, kondiitri- ja alkohoolsete jookide tööstuses, meditsiinis ning seebi ja tubaka tootmisel. Idamaade rahvameditsiinis rohemündi lehti kasutatakse ravimtaimena seedehäirete ja kõhupuhituse vastu. [4, 5]

Rohemündist saadavateks droogideks on lehed ja eeterlik õli. Lehti kogutakse enne õitsemist ja kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril 30-35 °C. Kuivatamisel võib droog kergesti värvi kaotada. Eeterlik õli saadakse lehti või ürti veeauruga destilleerides. Kuivatatud droogi tarvitamine raviannustes. Eeterlik õli võib suures koguses välispidisel kasutamisel põhjustada nahaärrituse. [6]

Kasutatud allikad
1. Brickell, C. (2008). The Royal Horticultural Society A–Z Encyclopedia of Garden Plants. United Kingdom: Dorling Kindersley.
2. Kokkini, S., Vokou, D. Mentha spicata (Lamiaceae) chemotypes growing wild in Greece. Econ Bot 43, 192–202 (1989). DOI: 10.1007/BF02859860 (09.09.2023).
3. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. [Keybook of Estonian plants]. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
4. Mahboubi M. (2018). Mentha spicata L. essential oil, phytochemistry and its effectiveness in flatulence. Journal of traditional and complementary medicine, 11(2), 75–81. DOI: 10.1016/j.jtcme.2017.08.011 (09.09.2023).
5. Mahendran, G., Verma, S. K., & Rahman, L. U. (2021). The traditional uses, phytochemistry and pharmacology of spearmint (Mentha spicata L.): A review. Journal of ethnopharmacology, 278, 114266. DOI: 10.1016/j.jep.2021.114266 (09.09.2023).
6. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.