Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Matricaria
Species: German chamomile - Matricaria chamomilla L.

Botanical Description
Chamomile (Matricaria chamomilla) is an annual, monoecious herbaceous plant in the Asteraceae family. It typically grows 10–30 cm tall, occasionally reaching up to 50 cm. The plant emits a characteristic strong and pleasant aroma. Its leaves are mostly sessile, linear to thread-like, pinnately divided, and often twice or occasionally thrice divided. The leaf segments often have whitish spiny tips. Leaves measure 1–6 cm in length and 1–1.8 cm in width. The stem is upright or slightly ascending at the base, often branching from the base. When prostrate, the plant forms a dense mat, producing many lateral branches. [1,2]

The flower heads (capitula) are 1.5–2.4 cm in diameter and are borne singly on long, slender peduncles at the tips of stem branches. The receptacle is conical and hollow. The capitulum consists of 10–15 white ray florets on the margins and yellow disc florets in the center. Upon blooming, the ray florets are perpendicular to the axis of the capitulum and later curve downward. The flowering period extends from late June to September, sometimes into October. The fruit is an achene, cylindrical, grayish-brown with whitish ribs, and matures continuously starting a few weeks after the onset of flowering. [1,2]

Distribution
Chamomile is widespread throughout most of Europe, as well as Western and Eastern Siberia, the Far East, Central Asia, and Asia Minor. It has been introduced to North and South America and Australia. While not native to Estonia, it occurs sparsely as a naturalized species. The plant thrives in cultivated fields, waste places, roadsides, and around settlements. It is also found as a weed in gardens and fields and less commonly in meadows. [2]

Effects and Uses
Chamomile exhibits anti-inflammatory and antispasmodic properties, with the strongest anti-inflammatory effects attributed to the flower heads. Recent studies also suggest mild and inconsistent sedative effects. Internally, it is used for digestive disorders and inflammation of the gastrointestinal tract. Externally, it serves as an antiseptic and anti-inflammatory emollient. [2]

Over 120 chemical components have been identified in chamomile flower heads, most of which are contained in the essential oil. Key constituents include chamazulene, farnesene, α-bisabolol and its oxides, cis- and trans-en-in-dicycloether, spatulenol, furfural, and cadinene. Additionally, it contains flavonoids, coumarins, tannins, and mucilage. [2,3,4]

The flower heads are harvested throughout the flowering period. Only freshly opened flower heads are collected during dry weather, ideally when the first ring of disc florets has opened, and the ray florets are perpendicular to the capitulum. Regular daily harvesting encourages the plant to branch and produce new flowers.

The flowers are dried at temperatures up to 40 °C. The recommended dosage is 3 g of dried flowers, 3–4 times daily. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., et al. (1999/2008). Eesti Taimede Määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma Ravimtaimede Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. McKay, D. L., & Blumberg, J. B. (2006). A review of the bioactivity and potential health benefits of chamomile tea (Matricaria recutita L.). Phytotherapy Research, 20(7), 519–530. https://doi.org/10.1002/ptr.1900.
4. El Mihyaoui, A., Esteves da Silva, J. C. G., Charfi, S., Castillo, M. E. C., Lamarti, A., & Arnao, M. B. (2022). Chamomile (Matricaria chamomilla L.): A Review of Ethnomedicinal Use, Phytochemistry, and Pharmacological Uses. Life (Basel, Switzerland), 12(4), 479. https://doi.org/10.3390/life12040479.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed / Asterids
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Kummel / Lamiaceae
Liik: Teekummel / Matricaria chamomilla L.

Botaaniline kirjeldus
Teekummel on korvõieliste sugukonda ja kummeli perekonda kuuluv üheaastane ühekojaline rohttaim, kelle kõrgus jääb vahemikku 10-30 cm, harva kõrgemakski, kuni 50 cm. Taimel on iseloomulik tugev ja meeldiv lõhn. Teekummeli lehed on enamasti rootsutud, lineaalsed kuni niitjad, sulgjagused ning enamasti kaheli- või harva kolmelijagused. Lehtede hõlmade tipud on sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus on 1-6 cm ja laius 1-1,8 cm. Vars on püstine või alusel veidi tõusev ja enamasti juba alusel harunenud. Lamandudes kasvab taim väga tihedaks, kasvatades palju külgharusid..  [1,2]

Korvõisikud, mille läbimõõt on 1,5-2,4 cm asetsevad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on kuhikjas ja seest õõnes. Servades on 10-15 valget keelõit, keskel kollased putkõied. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla.  Õitsemisperiood kestab juuni lõpust septembrini, mõnikord kestab see oktoobrini. Vili on seemnis, mis on rulljas, hallikaspruuni värvusega ja valkja ribiga. Seemnised valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. [1,2]

Levila
Levinud peaaegu kogu Euroopas, samuti Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias ning on sisse viidud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis ei ole ta põlisasukas, kuid esineb hajusalt metsistunult. Kasvab kultuurpõldudel, prahipaikadel, teeservadel, elamute ümbruses, umbrohuna aedades ja põldudel, harvem niitudel. [2] 

Toime ja kasutamine
Teekummel on põletikuvastasee ja spasme lõõgastava toimega. Põletikuvastne toime on tugevaim õisikutel. Viimasel ajal on tõestatud, et kummelil on ka rahustav toime (kuigi väga nõrk ja ebakindel). Seespidiselt kasutatakse kummelit seedehäirete ja seedeorganite põletiku korral, välispidiselt antiseptilise ja põletikuvastase pehmendava vahendina. [2] 

Kummeli õisikest on tuvastatud üle 120 keemilise komponendi, millest enamik sisaldub eeterlikus õlis. Peamistest ühenditest on välja toodud hamasuleeni, ferneseen, α-bisabolool ja selle oksiidid, cis-ja trans en-in-bitsükoeeter, spatulenool, furfuraal, kadineen. Lisaks on koostises välja toodud flavonoidid, kumariinid, tanniinid ja lima. [2, 3,4].

Droogiks korjatakse õisikuid kogu õitsemisperioodi vältel. Kuiva ilmaga korjatakse äsja puhkenud õisikud (avanenud on esimene ring putkõisi ja keelõied on õisikuteljega risti asetsevad). Järjepidev päevast päeva õite noppimine suurendab taime harunemist ja uute õite moodustamist. 

Kuivatatakse temperatuuril kuni 40 °C. Ühekordne annus 3 g droogi 3-4 korda päevas. [2]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., ... Tuulik, T. (1999/2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
3. McKay, D. L., & Blumberg, J. B. (2006). A review of the bioactivity and potential health benefits of chamomile tea (Matricaria recutita L). Phytotherapy Research, 20(7), 519–530. https://doi.org/10.1002/ptr.1900
4. El Mihyaoui, A., Esteves da Silva, J. C. G., Charfi, S., Candela Castillo, M. E., Lamarti, A., & Arnao, M. B. (2022). Chamomile (Matricaria chamomilla L.): A Review of Ethnomedicinal Use, Phytochemistry and Pharmacological Uses. Life (Basel, Switzerland), 12(4), 479. https://doi.org/10.3390/life12040479