Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Malvales
Family: Malvaceae
Genus: Malva
Species: Common mallow - Malva sylvestris L.

Botanical Description
Common Mallow (Malva sylvestris) is an annual plant in the mallow family (Malvaceae). The plant typically grows to a height of 10–40 cm, though under cultivated conditions, it can exceed 1 meter. The stems are often ascending, sometimes prostrate, reddish, and covered with rough hairs. The lower part of the stem may become woody. Leaves are 4–7 cm wide, rounded, shallowly lobed, long-petioled, and finely toothed, with a hairy underside. Stipules are ovate.

The flowers are arranged 3–4 per leaf axil and are bisexual, with a five-parted, separate calyx and corolla. The petals, measuring 1–1.5 cm, are pale pink or white with slightly notched tips and are 1.5 times longer than the calyx. Numerous stamens are fused at the base, forming a dense column, while the anther filaments are smooth. The ovary consists of 11–15 carpels. The fruit is a schizocarp (split fruit), about 6–7 mm in diameter, composed of 11–15 mericarps arranged in a disk-like structure. [1]

Distribution
The natural range of Malva sylvestris extends from Europe to Central Asia and the Western Himalayas. It thrives in temperate climates but is also found in subtropical regions as an introduced species. It is invasive in North America. The plant prefers nitrogen-rich soils and grows in disturbed areas such as roadsides, waste grounds, and gardens. [2]

Effects and Uses
The primary active compounds in common mallow are mucilages containing galacturonorhamnans and arabinogalactans. Other components include organic acids (malonic, malic, oxalic, fumaric, and citric acids), flavonoids (e.g., herbacetin derivatives, gossypin), anthocyanins (malvin, malvidin, malvidin-3-glucoside, delphinidin), and sugars (fructose, glucose, sucrose). The plant also contains xanthophylls and chlorophylls, along with sterols like stigmasterol and β-sitosterol. [3,5,6]

Malva sylvestris has demonstrated antimicrobial, hepatoprotective, anti-inflammatory, and antioxidant effects. All parts of the plant possess anti-inflammatory, diuretic, expectorant, and emollient properties. Externally, it is used for skin conditions, including hemorrhoids. [4]

Preclinical studies reveal additional pharmacological activities. Aqueous extracts influence serum triglycerides in rats, while flower extracts reduce mucosal bioadhesion and exhibit irritation- and inflammation-reducing effects. Leaf extracts have shown anticancer properties by inhibiting specific cancer cell proliferation, and certain extracts inhibit acetylcholinesterase activity. [5]

Traditional medicine applications vary by region. In Iran, the plant alleviates coughs and digestive disorders. In Pakistan and Algeria, its anti-inflammatory properties are utilized. In Europe, it is mainly used for digestive and respiratory issues, while in India, it is believed to enhance vision. In Spain and Morocco, it is used for fever and urinary tract conditions. [5]

Dried flowers, leaves, and roots are used as herbal material. Leaves are collected in dry weather at the start of flowering, flowers during blooming, and roots in autumn. Dried materials are stored in a dark, dry place for up to two years. The recommended daily dose is 5 g. [3]

References
1. Krall, H., et al. (2010). Eesti taimede määraja.
2. Misra, R. C., & Singh, P. K. (2023). Malva sylvestris L. (Malvaceae): A new distributional species record for Odisha and Eastern India. e-planet, 21(1), 35–39.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4. Sharifi-Rad, J., et al. (2020). Malva species: Insights on its chemical composition towards pharmacological applications. Phytotherapy Research, 34(3), 546–567. DOI:10.1002/ptr.6550.
5. Mousavi, S. M., et al. (2021). Health Benefits of Malva sylvestris L. Evid Based Complement Alternat Med. DOI:10.1155/2021/5548404.
6. Redzić, S., Hodzić, N., & Tuka, M. (2005). Plant pigments of medicinal plants Malva sylvestris L. and Malva moschata L. Bosnian journal of basic medical sciences, 5(2), 53–58.
7. Ben Saad, A., et al. (2016). Malva sylvestris extract protects against lithium carbonate-induced kidney damages in male rats. Biomedicine & Pharmacotherapy, 84, 1099–1107. DOI:10.1016/j.biopha.2016.10.026.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Kassinaerilaadsed (Malvales)
Sugukond: Kassinaerilised (Malvaceae)
Perekond: Kassinaeris (Malva)
Liik: Mets-kassinaeris - Malva Sylvestris L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik kassinaeris on üheaastane taim sugukonnast kassinaerilised, perekonnast kassinaeris. Taime kõrgus on 10–40 cm. Kultiveerides heades kasvutingimustes sirgub ta ka veidi üle meetri pikkuseks. Taim on kohati kaetud karvakestega. Vars on enamasti tõusev, vahel lamav, punakas, karedakarvane, alusel sageli puitunud. Lehed on 4–7 cm suurused, ümarad, lamedalt hõlmised, pikarootsulised ja täkilised, altpoolt karvakestega. Abilehed on munajad. Õiekate on kaheli, viietine, lahklehine – tupplehti viis, kroonlehti viis. Kroonlehed on 1–1,5 cm pikad, tupest 1,5 korda pikemad, nende tipud on  pügaldunud, kahvaturoosad või valged. Need arenevad lehekaenlas 3–4 kaupa. Tolmukaid on palju – need on aluselt ühinenud ja moodustavad tiheda kimbu. Tolmukatetorud on paljad. Emakas on 11-15 osaline. Vili on umbes 6–7 mm läbimõõduga 11–15 karpiidist (osaviljast) koosnev ketasjas skisokarp (lõhisvili). [1] 

Levila
Liigi looduslik levila ulatub Euroopast kuni Kesk-Aasia ja Lääne-Himaalajani. Taim eelistab parasvöötmelist kliimat, kuid tulnukana esineb ka lähistroopilistel aladel. Põhja-Ameerikas invasiivne liik. Taim kasvab prahipaikades, teeservadel ja aedades ning eelistab lämmastikurikast mulda. [2] 

Toime ja kasutamine
Peamiseks toimeaineks on lima, mis sisaldab galakturonoramnaan ja arabinogalaktaane. Kassinaeris sisaldab orgaanilisi happeid nagu malonaat, malaat, oksalaat, fumaraat ja tsitraat. Taims sisalduvad flavonoidid (herbatsetiini derivaadid, gossipiin) ja antotsüaniidid (malviin, malvidiin, malvidiin-3-glükosiid, delfinidiin) on eriti rikkalikud õites. Samuti sisaldab kassinaeris mitmesuguseid süsivesikuid, sealhulgas fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi. Mutsiilidest (geelistuvad taimsed polüsahhariidid) leidub taimest peamiselt trehaloosi ja galaktoosi. Kassinaeris on pigmentidest tuvastatud ksantofüllid ja klorofüllid. Lisaks on kassinaeri lehtedest leitud mitmeid rasvhappeid ja sterooli, sealhulgas stigmasterooli ja g-sitosterooli. [3,5,6]

Taimel on antimikroobseid, maksa kaitsvaid, põletikuvastaseid ja antioksüdantseid toimed. [3]  Kõik taime osad on põletikuvastase, uriinieritust suurendava, röga lahtistava ja pehmendava toimega.  Välispidisel kasutamisel tarvitatakse nahahaiguste, ka hemorroidide korral. [4] In vivo katsed on näidanunud ka mitmeid muid farmakoloogilisi toimeid. Vesiekstrakt mõjutab rottidel seerumi triglütseriide. Õieekstrakt vähendab limaskestade bioadhesiooni ning omab ärritus- ja põletikuvastast toimet. Seemneekstrakt tõstab antioksüdantide sünteesi eest vastutavate geenide ekspressiooni. Leheekstrakt vähendab teatud vähirakkude proliferatsiooni, samas on teatud ekstraktidel inhibeeriv toime atsetüülkoliinesteraasile. [5] In vivo katsed rottidel on näidanud, et taime ekstrakt võib vähendada liitiumkarbonaadi poolt põhjustatud neerukahjustusi. Ekstrakti eelneval manustamisel paranesid neerude biokeemilised näitajad ja vähendasid oksüdatiivse stressi markerid. [7]

Rahvameditsiinis on kassinaerist erinevates piirkondades mitmekülgselt ja üsna sarnaselt kasutatud. Iraanis leevendatakse taimega köha ja seedimisvaevusi, Pakistanis ja Alžeerias selle põletikuvastast toimet. Euroopas kasutatakse taime samuti peamiselt seede- ja hingamisteede probleemide korral, Indias tugevdamaks nägemist. Hispaanias ja Marokos on taim leidnud kasutust palaviku ja kuseteede häirete raviks. [5]

Droogiks kasutatakse kuivatatud õisi, lehti ja juurikaid. Lehed korjatakse kuiva ilmaga õitsemisaja alguses, õied õitsemise ajal, juured sügisel. Droog kuivatatakse õhutatud ruumis, otsese päikesevalguse eest kaitstuna, temperatuuril kuni 50 kraadi. Droog säilib kuivas ja pimedas kuni kaks aastat. Soovituslik päevane annus on 5 g. [3]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reir, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja.
2. Misra, R.C., & Singh, P.K. (2023). Malva sylvestris L. (Malvaceae): A new distributional species record for Odisha and Eastern India. e-planet, 21(1), 35-39. Recieved at: Link
3.  Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. Sharifi-Rad, J., Melgar-Lalanne, G., Hernández-Álvarez, A. J., Taheri, Y., Shaheen, S., Kregiel, D., Antolak, H., Pawlikowska, E., Brdar-Jokanović, M., Rajkovic, J., Hosseinabadi, T., Ljevnaić-Mašić, B., Baghalpour, N., Mohajeri, M., Fokou, P. V. T., & Martins, N. (2020). Malva species: Insights on its chemical composition towards pharmacological applications. Phytotherapy research : PTR, 34(3), 546–567. https://doi.org/10.1002/ptr.6550
5. Mousavi SM, Hashemi SA, Behbudi G, Mazraedoost S, Omidifar N, Gholami A, Chiang WH, Babapoor A, Pynadathu Rumjit N. A Review on Health Benefits of Malva sylvestris L. Nutritional Compounds for Metabolites, Antioxidants, and Anti-Inflammatory, Anticancer, and Antimicrobial Applications. Evid Based Complement Alternat Med. 2021 Aug 14;2021:5548404. doi: 10.1155/2021/5548404. PMID: 34434245; PMCID: PMC8382527.
6. Redzić, S., Hodzić, N., & Tuka, M. (2005). Plant pigments (antioxidants) of medicinal plants Malva silvestris L. and Malva moschata L. (Malvaceae). Bosnian journal of basic medical sciences, 5(2), 53–58. https://doi.org/10.17305/bjbms.2005.3284
7. Ben Saad, A., Rjeibi, I., Brahmi, D., Smida, A., Ncib, S., Zouari, N., & Zourgui, L. (2016). Malva sylvestris extract protects upon lithium carbonate-induced kidney damages in male rat. Biomedicine & pharmacotherapy = Biomedecine & pharmacotherapie, 84, 1099–1107. https://doi.org/10.1016/j.biopha.2016.10.026