Harilik kukesaba

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Mürdilaadsed / Myrtales
Sugukond: Kukesabalised / Lythraceae
Perekond: Kukesaba/ Lythrum
Liik: Harilik kukesaba / Lythrum salicaria L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik kukesaba on mitmeaastane kahekojaline taim kukesabaliste sugukonnast, perekonnast kukesaba. Risoom on jäme ja puitunud. Taim moodustab puhmikuid, mille kõrgus ca (30) 100 cm (harva 150 cm). Taim on tugevate, püstiste peaaegu neljakandiliste varte ja karvaste pikliksüstjate (2cm x 10 cm) lehtedega püsik, millel alumised lehed paiknevad varrel vastakalt või kolme kaupa männases ja ülemised vahelduvalt. Õisiku vars kuni 30 cm pikk.  Õied on punakaslillad, 10–20 millimeetrit  läbimõõduga, kuue kroonlehega (aeg-ajalt viiega) ja 12 tolmukaga, tihedalt koondunud lehtede või kandelehtede kaenaldesse; on kolme tüüpi õisi, mille tolmukad ja emakasuudme pikkused on erinevad: lühikesed, keskmised või pikad; iga õietüüp saab tolmelduda ainult teist tüüpi õitega, tagades seeläbi risttolmeldamise erinevate taimede vahel. Õitseb juulis-augustis. Päikeselisel kasvukohal omandavad lehed punase sügisvärvi. Vili on väike 3–4 millimeetrise läbimõõduga kupar, mis sisaldab arvukalt tillukesi seemneid. [1]

Levila
Pärit Euroopast, parasvöötme Aasiast ja loode-Aafrikast. Samuti on see naturaliseerunud paljudes parasvöötme maailma osades, sealhulgas Lõuna-Aafrika, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika osades. [3]

Toime ja kasutamine
Toimeained on flavonoidid (viteksiin, orientiin), ftalaadid, tanniinid, glükosiidid, lima, pektiin, vaigud, koliin. Taimel on põletikuvastane, kootav ja antibiootiline toime. Seespidiselt kasutatakse kukesaba kõhulahtisuse, peensoolepõletiku, lekkiva soole, düsenteeria, tüüfuse, Crohni tõve, mao kroonilise koliidi, gastriidi, menstruatsiooniprobleemide (liigse verejooksu) vastu. [2,3] 

Droogiks varutakse õitsevatelt taimedelt kogu maapealne osa. Ravimiannusena teadaolevalt ohutu (2 spl vesitõmmist 2-3 korda päevas). [2,3] 

Kasutatud kirjandus
1. WFO (2024): Lythrum salicaria L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000366878. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Luke, K. (2022, september 1). Harilik kukesaba sobib koduaeda ja ravimtaimeks. Maa Elu. Karepa Ravimtaimeaed.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus