Harilik taralõng

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Maavitsalaadsed / Solanales
Sugukond: Maavitsalised / Solanaceae
Perekond: Taralõng / Lycium
Liik: Harilik taralõng / Lycium barbarum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik taralõng on maavitsaliste sugukonda, perekonda taralõng kuuluv puituva varrega roniv taim. Taim kasvab 0,8-2 m kõrguseks. Oksad on okkalised. Harilikul taralõngal on lantsetjad kuni elliptilised ümara tipuga lihtlehed, mis paiknevad võrsel vahelduvalt või kahe-kolmekaupa. Lehed on 2-3 cm pikad nig 3-6 mm laiad. Õied paiknevad ühe-kuni kolmekaupa kobarates. Õieraag 1-2 cm pikk. Õiekate on kaheli, viietine. Tupplehed liitlehised, moodustavad kellukakujulise või toruja õietupe. Selle otsast paistavad 5 lühikese kolmnurkse hõlmaga kroonlehte. Õiekroon on 9-14 mm lai. Tolmukad ja emakasuue on kroonist veidi väljaulatuvad. Viljad on piklikud, erkpunased marjad, mida tuntakse ka goji marjadena. Seemneid on tavaliselt 4-20, need on pruunikad-kollased, umbes 2 mm läbimõõduga. [1] 

Levila
Harilik taralõng pärineb arvatavasti Kagu-Euroopa ja Kagu-Aasia vaheliselt alalt ning on levinud paljudesse maailma piirkondadesse. [2]

Toime ja kasutamine
Hiinas traditsioonilise ravimtaime ja toidulisandina kasutatud enam kui 2000 aastat. Taim sisaldab ohtralt polüsahhariide, betaiini, fenoole, karotenoide (zeaksantiin ja β-karoteen), tserebrosiidi, 2-O-β-d-glükopüranosüül-laskorbiinhapet (AA-2βG), β-sitosterooli. flavonoidid ja vitamiinid (eriti riboflaviin, tiamiin ja askorbiinhape). [3] 

Harilikku taralõnga ehk goji marja kasutatakse eelkõige toiduks. Ravimtaimedena kasutatakse eelkõige hiina taralõnga (Lycium chinense). Harilikul taralõngal teatakse olevat mikroobivastane, kolesteroolisisaldust vähendav, palavikku alandav, vähivastane, vananemisvastane,  uriinieritust soodustav, toonust tõstev, veresooni laiendav, suhkrutõvevastane ja lahtistav toime. [4,5]


Kasutatud allikad 
1. WFO (2024): Lycium barbarum Lam. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0001022662. Accessed on: 06 Jan 2024
2. Missouri Botanical Garden. (n.d.). Lycium barbarum. Retrieved November 7, 2023, from https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=286471
3. Amagase, H. (2014). Antioxidants in Goji Berry Juice (Lycium barbarum) and Effects of Processing Steps. Processing and Impact on Antioxidants in Beverages, 155–163. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-404738-9.00016-7
4. Gao, Y., Wei, Y., Wang, Y., Gao, F., & Chen, Z. (2017). Lycium Barbarum: A Traditional Chinese Herb and A Promising Anti-Aging Agent. Aging and Disease, 8(6), 778. https://doi.org/10.14336/AD.2017.0725
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.