Liht-naistepuna

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Malpiigialaadsed / Malpighiales
Sugukond: Naistepunalised / Hypericaceae
Perekond: Naistepuna / Hypericum
Liik: Liht-naistepuna / Hypercium perforatum L.

Botaaniline kirjeldus
Naistepuna kuulub naistepunaliste sugukonda, perekonda naistepuna . Tegemist on mitmeaastane ühekojalise rohttaimega, mille kõrgus varieerub 30-60 cm vahel, harvemini ulatub see kuni 80 cm. Kogu taim on kaetud mustade näärmetäppide või -kriipsudega. Vars on püstine või alusel veidi tõusev ja sageli puitunud, seest säsikas. Vars on värvuselt sageli punakas, lillakas või kollane, iseloomulikud on kaks vastakuti asetsevat kanti varrel. Ülaosas vars haruneb. Lehed on elliptilised, tipus ümardunud (vahel ka ogatipukesega), alusel pooleldi varreümbrised kuni lühirootsulised. Leheserval ja alaküljel on mustad näärmed. Lehe pikkus on 1-4 cm ja laius 0,4-1,6 cm. Sageli on lehelaba serv ka veidi alla käändunud. Õisikus on ka 0,5 cm pikkused teravtipulised kõrglehed. Maa-alune osa koosneb peenikesest, harunenud risoomist, mis on varustatud rohkete lisajuurtega. [1]

Õied on mõlemasugulised ja kaheli õiekattega, viietised. Tupplehed on kokkukasvanud, süstjad, terava tipuga, vahel näärmelised. Kroonlehed kuldkollased, tavaliselt 11-14 mm pikad ja 3-6 mm laiad, servadel ja ülaosas mustade ning pinnal rohkete heledate näärmetega. Tolmukaid on palju ja need ühinevad alusel kolmeks kimbuks. Tolmukate keskel on kolme suudmega sigimik. Õied moodustavad suure, laia pöörisja kuni peaaegu kännasja, kõrglehtedega õisiku, mille pikkus on umbes 15 cm ja laius 3-13 cm. Õitseb juuni teisest poolest augusti lõpuni. Vili on munajas, pruuni värvi kupar, mille pikkus on 6-8 mm, harvem kuni 10 mm ja laius 3,5-5 mm. Seemned on pruunid, umbes 1 mm pikkused. [1,2]

Levila
Levib peaaegu kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-,Väike- ja Ida-Aasias ning Põhja-Aafrikas. [1] Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias on sisse tooduna Liht-Naistepuna saanud kosmopoliidiks. Eestis on liht-naistepuna tavaline. [2]

Toime ja kasutamine
Keemiline koostis on taimel kirju. Olulisel kohal on antratseenderivaadid (hüperitsiin, pseudohüperitsiin, isohüperitsiin, protopseudohüperitsiin), Atsetüülfloroglutsinoolid (hüperfiriin, adhüperforiin), flavonoidid (hüperosiid). Need toimivad antidepressandina. Hüperforiin mängib olulist rolli koostoimetes erinevate ravimitega. [3] Lisaks on taime koostises rutiin, kvertsitriin, isokvertsitriin, bioflavonoidid, tanniinid, eeterlik õli, ksantoonid, antotsüaanid, karoteen, vaik, alkaloidid, kohvhappe derivaadid. [6]

Liht-naistepuna on üks tuntumaid looduslikke antidepressante. Mitmed kliinilised uuringud on näidanud, et liht-naistepuna on efektiivne kerge kuni mõõduka depressiooni ravis, andes tulemusi, mis on võrreldavad mõnede praegu kasutatavate sünteetiliste antidepressantidega. Lisaks on leitud, et madala hüperforiini sisaldusega preparaadid on depressiooni ravimisel efektiivsed. Liht-naistepuna kasutatakse ka teatud tüüpi ärevushäirete raviks. [4] Naistepuna on Ravimiameti poolt klassifitseeritud ravimina. Naistepuna võib oluliselt mõjutada teiste ravimite toimet, seega tuleks teiste ravimite tarvitamisel pidada nõu oma arstiga.

Taime kasutatakse välispidiselt põletikuliste seisundite, naha probleemide ja mõnede infektsioonide ravis. Seespidiselt tarbides on taimel seedimist korrastav toime. [4] Suures koguses tarvitamisel avaldub ka taime fototoksiline toime, mis põhjustab ülitundlikkust valgusele. Rasedatele on taime tarvitamine vastunäidistatud, sest võib põhjustada aborti. Ei soovitata ka imetamisel. Mitmetele loomadele on taim mürgine ja seega ei soovitata seda loomasöödaks. [5, 6] 

Ürt kogutakse õitsemise ajal. Õitsemise ajal ja alguses lõigatakse umbes 20-30 cm ladvaosad ja kuivatatakse temperatuuril 35-60 °C. Päevane annus on 2-4 g droogi päevas. Mõju ilmneb 2-4 nädala jooksul. Välispidisel kasutamisel on taim põletikuvastase toimega. [6]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto..
2. Tammeorg, J., Kook, O., & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus. lk 146–148.
3. Butterweck, V., & Schmidt, M. (2007). St. John's wort: role of active compounds for its mechanism of action and efficacy. Wiener medizinische Wochenschrift (1946), 157(13-14), 356–361. https://doi.org/10.1007/s10354-007-0440-8 
4. Ng, Q. X., Venkatanarayanan, N., & Ho, C. Y. (2017). Clinical use of Hypericum perforatum (St John's wort) in depression: A meta-analysis. Journal of affective disorders, 210, 211–221. https://doi.org/10.1016/j.jad.2016.12.048
5. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2020, May 31). Saint-John’s-wort. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/Hypericum
6.  Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.