Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales)
Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae)
Perekond: Sinilill (Hepatica)
Liik: Harilik sinilill - Anemone hepatica L.

Botaaniline kirjeldus
Taim kasvab 10 kuni 20 cm kõrguseks, mõnikord ulatub isegi kuni 25 cm. Tuntud oma erksavärviliste õite poolest, mille alusel paiknevad kolm rohelist kõrglehte (mida tihti peetakse ekslikult tupplehtedeks). Sinilille õis mõlemasuguline ja lahklehise lihtsa õiekattega. Õiekattelehed on tavaliselt taevassinised, kuid võivad olla ka roosad või valged. Tolmukad on pikkade valgete tolmukaniitide ja punaste tolmukapeadega. Emakkond on apokarpne. Iga varre otsas asetseb üksik õis, mille läbimõõt on 2 kuni 4 cm. Õied püsivad avatuna 8 kuni 10 päeva, kuid sulguvad ööseks ja kehvema ilma korral. [1,2]

Sinilille vili on piklik, siidkarvane ja lühikese nokaga pähklike, mis paindub peale õitsemist maadligi, et seemned saaksid küpseda. Need seemned on õlirikkad ja neid levitavad peamiselt sipelgad. Taimel on vastupidavad lehed, mis talvituvad juurmise kodarikuna. Noored lehed, mis arenevad pärast õitsemist, on alguses siidkarvaselt pehmed, kuid muutuvad aja jooksul nahkjaks ja siledaks. Nende ülapind on tumeroheline ja alumine pool punakaslilla. Lehed on südaja alusega ja jagunevad kolmeks hõlmaks. [1,2]

Taimel on peenikesed, punakaspruunid ja karvased varred, mis kannavad õisi. Risoom on lühike, veidi viltune ja tumepruun, kaetud valgete soomusjate alalehtedega, ning paikneb 2 - 4 cm sügavusel maapinnas. Risoomist lähtuvad rohked niitjad lisajuured, mis võivad ulatuda kuni 25 sentimeetri sügavusele. [1,2]

Levila
Sinilill kasvab pärismaisena kogu Euroopas, sealhulgas Hispaanias, Itaalias, Albaanias, Bulgaarias, endises Jugoslaavias, Rumeenias, Prantsusmaal (ka Korsikal), Šveitsis, Austrias, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal, Poolas, Ukrainas, Valgevenes, Venemaa Euroopa-osas, Taanis, Eestis, Rootsis, Soomes, ja Norras. Euroopas ei kasva sinilill pärismaiselt Suurbritannias ja enamikul saartel, Loode-Hispaanias, Põhja-Prantsusmaal, Hollandis, Põhja Skandinaavias ning Lõuna-Ukrainas ja Lõuna-Venemaal. Sinilill kasvab ka Koreas, Jaapanis ja Põhja-Ameerika parasvöötmes (Ameerika Ühendriikide idaosas), kuigi sealseid teisendeid käsitletakse eraldi liikidena. Eestis on sinilill sagedane taim.  [3,4]

Toime ja kasutamine
Taim on mürgine, eriti risoom. On varem kasutatud ravimtaimena hingamisteede- ja kõhuhaiguste korral. Rahvameditsiinis koguti õisi ja noori, alt viltjaid lehti, karvaseid varsi. Teed tarvitati reuma, hambavalu ja lastel esineva nahatuberkuloosi, vähem kopsutuberkuloosi korral, sisalduvate parkainete tõttu samuti maksa- ja sapiteede haiguste puhul.  [2,4]

Sobilik aedades ilutaimena, ka ajatamiseks. Dekoratiivsed on nii õied kui lehed. Korjamisel nahale sattunud mahl võib põhjustada põletuste ning villide teket. Kuivamisel tekib taimes südamemürk. Mürgisuse tõttu ei soovitata ravimiseks kasutada. [2,4]

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja
2. Harilik sinilill. (n.d.). Bio.edu.ee. Retrieved November 9, 2023, from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill2.htm
3. Schoch, C. L., et al. (2020). NCBI Taxonomy: a comprehensive update on curation, resources and tools. Database (Oxford), baqa062. Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?id=168011
4. Park, K. T., & Park, S. (2021). Phylogenomic Analyses of Hepatica Species and Comparative Analyses Within Tribe Anemoneae (Ranunculaceae). Frontiers in Plant Science, 12. https://doi.org/10.3389/fpls.2021.638580

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Ranunculaceae
Genus: Anemone
Species: Common hepatica - Anemone hepatica L.

Botanical Description
Common hepatica grows to a height of 10–20 cm, sometimes reaching up to 25 cm. It is known for its vibrant flowers, which are subtended by three green bracts often mistaken for sepals. The flowers are hermaphroditic with a simple, free-petaled perianth. The perianth segments are typically sky blue but may also appear pink or white. The stamens have long white filaments and red anthers, while the gynoecium is apocarpous. Each stem bears a single flower, 2–4 cm in diameter, which remains open for 8–10 days but closes at night or in poor weather. [1,2]

The fruit is an elongated, silky-haired nutlet with a short beak, bending toward the ground after flowering to allow seeds to mature. These seeds are oil-rich and primarily dispersed by ants. The plant has hardy leaves that overwinter in basal rosettes. Young leaves, which develop after flowering, are initially silky-haired but become leathery and smooth with time. Their upper surfaces are dark green, while the undersides are purplish-red. Leaves are heart-shaped at the base and divided into three lobes. [1,2]

The plant has slender, reddish-brown, hairy stems supporting the flowers. The rhizome is short, slightly slanted, and dark brown, covered with white, scaly basal leaves. It lies 2–4 cm deep in the soil, with numerous thread-like adventitious roots extending up to 25 cm deep. [1,2]

Distribution
Common hepatica is native to Europe, including Spain, Italy, Albania, Bulgaria, the former Yugoslavia, Romania, France (including Corsica), Switzerland, Austria, Czechia, Slovakia, Germany, Poland, Ukraine, Belarus, European Russia, Denmark, Estonia, Sweden, Finland, and Norway. It is not native to Great Britain, most islands, northwestern Spain, northern France, the Netherlands, northern Scandinavia, southern Ukraine, or southern Russia. It is also found in Korea, Japan, and the temperate regions of North America (eastern United States), although variants in these regions are often classified as separate species. In Estonia, liverleaf is a common plant. [3,4]

Effects and Uses
The plant is toxic, particularly the rhizome. Historically, it was used medicinally for respiratory and gastrointestinal ailments. In folk medicine, flowers, young woolly leaves, and hairy stems were collected. The tea was used to treat rheumatism, toothaches, and skin tuberculosis in children, less often pulmonary tuberculosis. Its tannins made it useful for liver and biliary tract diseases. [2,4]

Common hepatica is suitable as an ornamental garden plant and for forcing. Both its flowers and leaves are decorative. The sap can cause skin burns and blisters upon contact. When dried, the plant produces cardiac toxins, making it unsuitable for medicinal use. [2,4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja
2. Liverleaf. (n.d.). Bio.edu.ee. Retrieved November 9, 2023, from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill2.htm
3. Schoch, C. L., et al. (2020). NCBI Taxonomy: a comprehensive update on curation, resources, and tools. Database (Oxford), baqa062. Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?id=168011
4. Park, K. T., & Park, S. (2021). Phylogenomic Analyses of Hepatica Species and Comparative Analyses Within Tribe Anemoneae (Ranunculaceae). Frontiers in Plant Science, 12. https://doi.org/10.3389/fpls.2021.638580