Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Mesiohakas / Echinops
Liik: Sinine mesiohakas / Echinops ritro L.

Botaaniline kirjeldus
Sinine mesiohakas on suur ja robustne mitmeaastane taim korvõieliste sugukonnast. Taim kasvab 60-80 (150) cm kõrguseks. Taime oksad on kas lihtsad või vähese harunemisega ja neid katab valge, karvane, ämblikuvõrgu-sarnane kate, lehed on alt valge vildiga kaetud, pealt tumerohelised. Vartel näärmekarvad puuduvad. Lehed on hõlmised, hallikasrohelised, okkalised. Sinakasvioletsed nuttjad korvõisikud on läbimõõduga 3 - 5 cm. Taim õitsevad juunis, juulis ja püsib kaunina umbes 35-40 päeva. 

Levila
Looduslikult kasvab Lõuna-Euroopa kuivadel ja/või kivistel rohumaadel ning troopilise Aafrika mägedes [1]. Levinud Euroopas, Kaukaasia põhjaosas, Kesk-Aasias ja Lääne-Siberis stepialadel. 

Toime ja kasutamine
Taime droog on mürgine ja seda ei tohi tarvitada. Sinist mesiohakat kasutatakse bakteriaalsete või seenhaiguste, aga samuti ka hingamisteede ja südamehaiguste raviks. [3] Taim sisaldab kinoliinalkaloide ehhinopsiini ja ehhinopsidiini ning rasvõlisid. Ehhinopsiin toimib kolinoesteraalselt, suurendab reflektoorset seljaaju erutuvust. Ainet kasutatakse ehhinopsiinnitraadi tootmiseks, viimast kasutatakse elustava vahendina. Droogiks on seemned, mis eemaldatakse valminult kogutud ja 60-80 °C juures kuivatatud nuttidelt. [4]

Kasutatud kirjandus
1. Aiasõber. https://aiasober.ee/liigikirjeldused/mesiohakas/ (08.09.23)
2. Eliseaed. https://www.eliseaed.ee/toode/mesiohakas-sinine/ (08.09.23)
3. Zheleva-Dimitrova, D., Simeonova, R., Kondeva-Burdina, M., Savov, Y., Balabanova, V., Zengin, G., Petrova, A., & Gevrenova, R. (2023). Antioxidant and Hepatoprotective Potential of Echinops ritro L. Extracts on Induced Oxidative Stress In Vitro/In Vivo. International Journal of Molecular Sciences, 24(12). DOI: 10.3390/ijms24129999 (08.09.23) 
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Echinops
Species: Southern globethistle - Echinops ritro L.

Botanical description
The southern globe-thistle is a large and robust perennial plant from the Asteraceae family. The plant grows 60-80 (150) cm tall. The branches are either simple or sparsely branched, covered with a white, hairy, cobweb-like layer. The leaves are white-felted underneath and dark green on top. The stems lack glandular hairs. The leaves are pinnatifid, grayish-green, and spiny. The blue-violet, globular flower heads have a diameter of 3-5 cm. The plant blooms in June and July and remains visually attractive for approximately 35-40 days.

Distribution
The southern globe-thistle grows naturally in dry and/or rocky grasslands in Southern Europe and the mountains of tropical Africa. [1] It is widespread in Europe, the northern Caucasus, Central Asia, and the steppe regions of Western Siberia.

Effects and use
The plant's crude drug is toxic and must not be consumed. Blue globe-thistle is used in the treatment of bacterial or fungal infections, as well as respiratory and cardiovascular diseases. [3] The plant contains quinoline alkaloids such as echinopsine and echinopsidine, along with fatty oils. Echinopsine has cholinesterase activity and increases reflex excitability of the spinal cord. It is used to produce echinopsine nitrate, which acts as a restorative agent. The seeds serve as the crude drug, harvested from mature flower heads and dried at 60-80 °C. [4]

References
1. Aiasõber. https://aiasober.ee/liigikirjeldused/mesiohakas/ (Accessed: September 8, 2023).
2. Eliseaed. https://www.eliseaed.ee/toode/mesiohakas-sinine/ (Accessed: September 8, 2023).
3. Zheleva-Dimitrova, D., Simeonova, R., Kondeva-Burdina, M., Savov, Y., Balabanova, V., Zengin, G., Petrova, A., & Gevrenova, R. (2023). Antioxidant and Hepatoprotective Potential of Echinops ritro L. Extracts on Induced Oxidative Stress In Vitro/In Vivo. International Journal of Molecular Sciences, 24(12). DOI: 10.3390/ijms24129999 (Accessed: September 8, 2023).
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.