Harilik angervaks

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Angervaks / Filipendula
Liik: Harilik angervaks / Filipendula ulmare L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik angervaks on mitmeaastane, suvehaljas, ühekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast, perekonnast angervaks. Taim kasvab 0,6 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Risoom on tugev, pikk ja roomav, varustatud arvukate lisajuurtega. Maapealne vars on lihtne või harunev, paljas, sooneline ja tihedalt lehistunud. Varre alumine osa puitub. Lehed on katkestunult paaritusulgjad liitlehed, pikkusega 10-25 cm. Need koosnevad 2-3 paarist suurtest, saagja servaga sulglehekestest. Tipmine leheke on teistest suurem, lehekeste vahel on väikesed, teravahambulised lisalehekesed. Abilehed on rootsuga liitunud ja suhteliselt suured. Lehtede pealispind on roheline, alumine pool on paljas või valgeviltjas.

Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, lameda õiepõhjaga ja viietised. Õied on väikesed, läbimõõduga 6-8 mm ja neil on kreemjad, valged või roosad kroonlehed. Õitel on palju tolmukaid ja emakaid. Need asuvad paljuõielises suures pöörises (pikkus 11-28 cm). Õisikutelg on suhteliselt lühike, kuid külgharud on pikad. Õied lõhnavad meeldivalt ja õitsevad juunis ning juulis. Viljad on mitteavanevad, üheseemnelised kukkurviljad. Ühest õiest areneb 5-10 vilja, mis on paljad ja spiraalselt keerdunud. Viljad valmivad augusti lõpus ja septembris. [1,2]

Levila
Hariliku angervaks on pärismaine suuremas osas Euroopast ja Lääne-Aasiast. Ta on viidud ka Põhja-Ameerikasse ja seal kohanenud. Eestis on angervaks tavaline. Angervaks eelistab niiskeid kasvukohti, teda võib leida näiteks soodest, lodudelt, puisniitudelt ja veekogude kaldailt.  [2]

Toime ja kasutamine
Angervaksa peamisteks toimeaineteks on parkained (8-12%), eeterlik õli (kuni 0,2%, peamiselt õites), C-vitamiin (eriti rikkalikult värsketes lehtedes, 300-400 mg%) ja glükosiid spireiin. Ravimina on angervaksa kasutatud erinevatel viisidel. Selle leotisi ja keediseid on kasutatud sisemiste verejooksude ja kõhulahtisuse korral. Samuti on need olnud abiks maohaavandite ja seedehäirete puhul, aidates kaitsta mao sisemist pinda. Lisaks on angervaksal arvatavasti positiivne mõju liigesevalu ja artriidi leevendamisel. Kooritud ja purustatud juuretükkide närimine toimib aspiriini moodi, sest juuretükid sisaldavad neid lähteaineid, millest aspiriini valmistatakse ja aitab valu vaigistada. [2,3]

Droogiks varutakse õied või kogu ürt. Õisi kogutakse õitsemise alguses, ürti lõpus. Ürdiks sobib puitumata ladvaosa. Droog kuivatatakse 40 °C juures. Kasutatakse palaviku langetamiseks ja uriineerituse suurendamiseks külmetushaiguste ravis. Droogi suurimad annused on 2,5-3,5 g õisi või 4-5 g ürti päevas. Astmaatikud peaksid angervaksa kasutama ettevaatlikult. [4]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Filipendula ulmaria (L.) Maxim. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000983427. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Harilik angervaks. (29. juuni 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 06:41, 5. jaanuar 2024, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_angervaks&oldid=6429815.
3. Tammeorg, J., Vilbaste, G., et al. (1984). Eesti NSV ravimtaimed. Valgus. (pp. 199–200)
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus