Harilik saialill

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Saialill / Calendula
Liik: Harilik saialill / Calendula officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Saialill püstise ja sageli üleni lehistunud varrega üheaastane korvõieline rohttaim, mille kõrgus varieerub 20 kuni 70 cm vahel. Taime alumised lehed on rootsuks ahenenud ümbritsevad osaliselt vart, ülemised varrelehed on rootsutud. Alumised lehed on kergelt mõlajad ja ülemised pikliksüstjad või äraspidimunajad.  Saialille lehed on kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, veidi karedad ning iseloomuliku lõhnaga.

Saialillel on suured, erksavärvilised korvõisikud, mille diameeter on 2 kuni 5 cm. Need õisikud asuvad üksikult või harva vähearvuliselt varte tippudes. Keelõite värvus varieerub kollakasvalgest kuni erekollase ja tumeoranžhini. Õisiku südamikus asuvate putkõite värvus võib ulatuda kollasest mustjaspruunini. Saialill õitseb juulist kuni külmadeni, tavaliselt septembrini.

Taime ratasjas vili koosneb hulgast erikujulistest seemnetest. Välimised seemned on kõverad, keskmised laiatiivalised ja sisemised pisikesed. Seemnete kuju on sageli kringeljas või sarvekujuline, andes taimenimele "saialill" või "sikusarved" täiendava tähenduskihi. [3]

Levila
Levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena, harva metsistub. [4]

Toime ja kasutamine
Saialille, mida tuntakse ka rõngasroosina, kasutatakse traditsioonilises meditsiinis haavade, haavandite, herpese, armide, naha kahjustuste, külmakahjustuste ja vere puhastamise raviks. [1, 3] See taim on rikas mitmesuguste bioloogiliselt  aktiivsete koostisosade poolest, nagu karotenoidid, flavonoidid, glükosiidid, steroidid ja steroolid ning aminohapped. [1] Karotenoidid annavad saialillele kudede taastumist soodustava mõju ning flavonoidid soodustavad sapi sekretsiooni seedekulglas ja toimivad koos terpeenidega põletikuvastaselt ning soodustavad haavandite paranemist. [3, 4] Lisaks maksa- ja seedekulgla haigustele toimib saialill günekoloogiliste probleemide, silmahaiguste ja nahavigastuste korral. Seda kasutatakse akne raviks, põletiku vähendamiseks, verejooksu kontrollimiseks ja ärritunud kudede leevendamiseks. [1] Saialill tugevdab immuunsüsteemi ja pidurdab kasvajarakkude arengut. Välispidiselt aitab haavade ja haavandite korral kaasa kudede taastumisele ning toimib mõningate nahahaigusi põhjustavate seente ja viiruste vastaselt. [4] Saialille kasutatakse ka pärmseente infektsioonide ja kõhulahtisuse raviks. Lisaks sobib taime kasutada ka mesilahammustuste, silmapõletike, mädanike, veenilaiendite, ekseemi ning suuhaavanditega seotud probleemide leevendamiseks. [1]

Droogiks varutakse õisikuid, mis kogutakse juulist septembrini noppides neid kuni 3 cm pikkuse raoga. Kuivatatakse 40-50 °C. Päevane annus on kuni 12 g droogi. Vastunäidistatud on rasedus ja ülitundlikkus korvõielistele taimedele. [4]

Kasutatud allikad
1. Ashwlayan, V.D., Kumar, A., Verma, M., Garg, V.K., Gupta, S.K. (2018). Therapeutic Potential of Calendula officinalis. Pharmacy & Pharmacology International Journal. 6(02). DOI: 10.15406/ppij.2018.06.00171
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
3. Raal, A., Sarv, M., Vilbaste, K. (2018). Eesti ravimtaimed. Tallinn: Kirjastus Varrak
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.