Suur tähtputk

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Sarikalaadsed / Apiales
Sugukond: Sarikalised / Apiaceae
Perekond: Tähtputk / Astrantia
Liik: Suur tähtputk / Astrantia major L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik tähtputk kuulub sarikaliste sugukonda, perekonda tähtputk. Taim kasvab (30)-60-(90) cm kõrguseks. Vars on püstine ja paljas, vähe harunev ja mõne vahelduvalt paikneva lehega. Alumised lehed on pikarootsulised, 10–20 cm pikad, 3–7 lõhega ja saagja leheservaga. Lehe suurus on 8–15 sentimeetrit. Varrelehti on tavaliselt kaks, need on rootsuta, kolmetiselt lõhestunud ja lantsetjate teravatipuliste segmentidega. [1,2]

Õisik on 2–3 cm läbimõõduga sarikas. Õiekattelehed on arvukad (10 - 20), 10–18 mm pikad, punakad (mõnikord valged) ja teritunud tipuga. Väikesed õied on rohekad-valged, punakate varjunditega. Sarika keskosas paiknevad õied on mõlemasoolised ja väliselt paiknevad õied on isased. Õiekate on lihtne, viietine, valge või kergelt punaka/lillaka varjundiga. Tolmukaid on viis ja need ulatuvad õiekroonist välja. Õite suurus on umbes 1 mm. Õitsemisperiood kestab juunist septembrini. Vili on kuiv lõhisvili. [1,2]

Levila
Taim on pärit Lõuna-Euroopast (Püreneede, Karpaatide ja Balkani aladelt), aga ka Kaukaasiast kuni Anatooliani. Metsistunud vanades parkides, kultiveeritud ilutaimena harva. [1] Kasvukohana eelistab tähtputk niiskeid metsi ja jõekaldad. [3]

Toime ja kasutamine
Peamiste komponentide eeterlikud õlid, samuti olulised rasvhapped nagu oleiinhape ja linoolhape, ja vahad nagu nonakosan. Lisaks on taime viljadest leitud ka mitmeid lignaane, sealhulgas eudesmiin, magnoliin, epimagnoliinid A ja B, epieudesmiin, jüangambiin ja epi-jüangambiin. Kogu taime infusioon on õrnalt diureetilise toimega. Taime on soovitatud külmetuse kaebuste ja nii mao- kui kogu keha rõhuvate haiguste korral. [4,5,6]. Juuretõmmis olevat organismi puhastava toimega. 

Droogiks on juur, mida korjatakse suvest varasügiseni ja kuivatatakse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögiisu suurendamiseks ka kuivatatud lehti.

Kasutatud allikad
1.  Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu S., Reier Ü., Tuulik, T., Zingel, H. (2010). Eesti taimede määraja. Teine trükk. Tartu: Eesti Loodusfoto
2. WFO. (2023). Astrantia major L. World Flora Online. Kasutatud 23. detsembril 2023, aadressil http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000554832.
3. Wikipedia contributors. (2023, September 13). Astrantia major. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 06:33, December 23, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Astrantia_major&oldid=1175228274
4. Radulović, N. S., Mladenović, M. Z., & Ethorđević, N. D. (2012). Chemotypification of Astrantia major L. (Apiaceae): essential-oil and lignan profiles of fruits. Chemistry & biodiversity, 9(7), 1320–1337. https://doi.org/10.1002/cbdv.201100430
5. Practical Plants. (2013). Astrantia major. Kasutatud 2. oktoobril 2023, aadressil https://practicalplants.org/wiki/astrantia_major/#cite_note-PFAFimport-7-1.
6. Royal College of Physicians | Garden of Medicinal Plants. (2023). Astrantia major L. Kasutatud 2. oktoobril 2023, aadressil https://garden.rcplondon.ac.uk/plant/Details/171.