Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Amaryllidaceae
Genus: Allium
Species: Wild garlic - Allium ursinum L.

Botanical Description
Wild garlic (Allium ursinum) is a perennial bulbous plant belonging to the monocot class and the genus Allium. Its bulbs are narrow, and the leaves are elliptical, reaching up to 25 cm in length and 7 cm in width, resembling those of the lily of the valley. The distinct petiole can be up to 20 cm long. The flower stem has a triangular cross-section. The inflorescence is an umbel consisting of 6 to 20 star-shaped white flowers. Unlike other members of the genus Allium, wild garlic does not form bulbils. The corolla is trimerous, with petals approximately 16–20 mm in diameter. The flowers are bell- to star-shaped, and the stamens are shorter than the petals. The plant emits a characteristic garlic aroma. [1, 2]

Distribution
Wild garlic is widespread across most of Europe, thriving in moist deciduous forests and preferring shaded habitats. [3]

Properties and Uses
Wild garlic is commonly used as a culinary herb and is also cultivated in gardens as a perennial. The plant contains various concentrations of garlic-scented essential oil components, such as allicin and alliin, in its different parts. Edible parts include the leaves, stems, bulbs, and flowers. [3]

In Estonia, wild garlic is a protected species, and harvesting it from natural habitats diminishes the vitality of its populations. For consumption and sale, it must be cultivated.

Alliin, an unstable compound, converts into allicin through enzymatic activity. Allicin is known for its significant antibacterial, antiviral, and antiparasitic properties. Essential oils, including allicin and other sulfides, contribute to its distinctive aroma and taste. [4]

Wild garlic promotes digestion, lowers blood pressure, increases urine excretion, prevents blood clot formation, and reduces cholesterol levels in the blood. It also helps prevent atherosclerosis and, when applied externally, promotes wound healing. It is used in cooking in a manner similar to garlic. Historically, wild garlic was also used to expel intestinal parasites. [1]

References
1. Raal, A. (2010). World Encyclopedia of Medicinal Plants. Estonian Encyclopedia Publishers.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., et al. (2010). Estonian Flora Guide (Vol. 3). Estonian Loodusfoto.
3. Wild Garlic. (October 14, 2023). Wikipedia. Retrieved: November 20, 2023, from https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karulauk&oldid=6501307.
4. Jansen, P. (2021). Influence of genotype on the yield and quality of garlic. Master’s Thesis. Estonian University of Life Sciences, Institute of Agriculture and Environment, Horticulture Curriculum. Tartu.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Üheidulehelised (Monocotyledon)
Selts: Asparilaadsed (Asparagales)
Sugukond: Amarüllilised (Amaryllidaceae)
Perekond: Lauk (Allium)
Liik: Karulauk - Allium ursinum L.

Botaaniline kirjeldus
Karulauk mitmeaastane sibultaim, mis kuulub üheiduleheliste klassi ja perekonda lauk. Selle sibulad on kitsad. Lehed on elliptilised, kuni 25 cm pikkuseid ja 7 cm laiuseid (sarnanevad maikellukese lehtedega). Selgelt eristuv leheroots on kuni 20 cm pikkune. Õievarre ristlõige on kolmnurkne. Õisik on sarikas koosneb kuuest kuni kahekümnest valgest tähtjast õiest. Erinevalt teistest perekonna lauk liikidest, ei moodusta karulauk sigisibulaid. Õiekroon on kolmetine. Kroonlehtede läbimõõt on umbes 16–20 mm. Õis on kellukjas-tähtjas.. Tolmukad kroonist lühemad. Taim eritab küüslaugulõhna. [1, 2]

Levila
Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. [3]

Toime ja kasutamine
Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalis  eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied. [3] Eestis kuulub taim looduskaitse alla ja tema korjamine looduslikust elupaigast vähendab populatsioonide elujõudu. Tarvitamiseks ja müügis tuleb karulauku kultiveerida.

Alliin on ebapüsiv ühend ja muundub ensüümide toimel allitsiiniks. Allitsiin on oluline antibakteriaalse, viirusevastase ja parasiidivastase toimega ühend. Küüslaugu iseloomuliku lõhna ja maitse annavad eeterlikud õlid nagu allitsiin ja teised sulfiidid. [4] Karulauk kiirendab seedimist, langetab vererõhku, soodustab uriinieritust, takistab trombide teket ning vähendab vere kolesteroolisisaldust. Samuti aitab ära hoida ateroskleroosi ja välispidiselt parandab haavu. Kasutatakse maitsetaimena nagu ka küüslauku. Varem on karulauku kasutatud ka ussnugiliste väljutamiseks. [1]

Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.; Vol. 3). Eesti Loodusfoto. 
3. Karulauk. (14. oktoober 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 09:20, 20. november 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karulauk&oldid=6501307.
4. Jansen, P. (2021). Küüslaugu sordiomaduste mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile [Influence of genotype on the yield and quality of garlic] (Magistritöö). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse õppekava. Tartu.