Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Üheidulehelised (Monocotyledon)
Selts: Asparilaadsed (Asparagales)
Sugukond: Amarüllilised (Amaryllidaceae)
Perekond: Lauk (Allium)
Liik: Murulauk / Allium schoenoprasum L.

Botaaniline kirjeldus
Murulauk on mitmeaastane rohttaim ehk püsik, mis kasvab 10–30 cm kõrguseks.  Lehed on 0,7–2 mm läbimõõduga, ruljad ja neid on üks või kaks. Varred ja lehed õõnsad. Lehed on varre pikkused. 3–9 mm läbimõõduga sibulad on 1–3 kaupa lühikese risoomi küljes. Varre allosa on tihti tume-lillakaspunane.

Õied on koondunud varre tippu, lühiraolistessse sarikatesse. Õisik alusel kahe jääva kandelehega. Õieraod on erineva pikkusega. Õiekattelehed roosakad kuni lillakaspunased, teravad. Tolmukad õiekattelehtedest kolm korda lühemad. Sigimik on ülemise paigutusega; emakkond on tsönokarpne, kolmeosaline. Emakas on ühe niitja kaelaga. Vili on kupar. Murulauk on õrna küüslaugu lõhnaga ning kasvab tiheda muruna. [1, 2]

Levila
Kasvab paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes ja niitudel. [1,2] Looduslikult kasvab ka Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. [4]

Toime ja kasutamine
Euroopas on murulauku maitsetaimena kasutatud juba varasest keskajast. Murulaugu lehti kasutatakse suppides, keeduroogades, salatites ja ka võileivatäidisena. Siberis säilitatakse soolatud murulauku talviseks kasutamiseks. Murulauk sisaldab suhteliselt suures koguses C-vitamiini, karoteeni ja kaltsiumi. [4] Sarnaselt teistele laukudele sisaldab ka murulauk alliini, mis laguneb tugevatoimeliseks antibiootilise toimega allitsiiniks. Murulauku meditsiinis eriti ei kasutata, sest selle toime on nõrgem kui teistel sama perekonna esindajatel, küüslaugul ja sibulal. [5]

Kasutatud allikad
1. Leht, M., Allium schoenoprasum: murulauk. eElurikkus. https://elurikkus.ee/biehub/species/2661?&lang=et (24.09.2023).
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.). EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
3. Singh, V., Chauhan, G., Krishan, P., & Shri, R. (2018). Allium schoenoprasum L.: a review of phytochemistry, pharmacology and future directions. Natural Product Research, 32(18), 2202–2216. https://doi.org/10.1080/14786419.2017.1367783
4. Tatlioglu, T. (1993). Chive: Allium schoenoprasum L. Genetic Improvement of Vegetable Crops, 3–13. https://doi.org/10.1016/B978-0-08-040826-2.50005-9
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Amaryllidaceae
Genus: Allium
Species: Chives - Allium schoenoprasum L.

Botanical Description
Chives (Allium schoenoprasum) are perennial herbaceous plants that grow to a height of 10–30 cm. The leaves are hollow, cylindrical, and measure 0.7–2 mm in diameter. Each plant typically has one or two leaves, which are as long as the stem. The leaves and stems are hollow. The bulbs, measuring 3–9 mm in diameter, grow in clusters of 1–3 and are attached to a short rhizome. The lower part of the stem often has a dark purple hue.

The flowers are arranged in short-stalked umbels at the tip of the stem. Each inflorescence is subtended by two persistent bracts. The flower stalks are of varying lengths. The perianth is pink to purplish-red with pointed tepals. The stamens are three times shorter than the tepals. The ovary is superior, and the pistil is syncarpous, divided into three parts with a single slender style. The fruit is a capsule. Chives form dense turf and emit a mild garlic-like scent. [1, 2]

Distribution
In Estonia, chives are found sporadically in northern and western regions, thriving in coastal grasslands, juniper scrubs, and meadows. [1, 2] Naturally, they grow in Europe, Asia, and North America. [4]

Effects and Uses
Chives have been used as a culinary herb in Europe since the early Middle Ages. The leaves are commonly added to soups, cooked dishes, salads, and sandwich fillings. In Siberia, salted chives are preserved for winter use. Chives are rich in vitamin C, carotene, and calcium. [4]

Like other members of the Allium genus, chives contain alliin, which breaks down into allicin, a compound with strong antibiotic properties. However, due to its milder effects compared to garlic and onions, chives are rarely used in medicine. [5]

References
1. Leht, M., Allium schoenoprasum: Murulauk. eElurikkus. Retrieved from eElurikkus. Accessed on September 24, 2023.
2. Krall, H., et al. (2010). Eesti taimede määraja. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
3. Singh, V., Chauhan, G., Krishan, P., & Shri, R. (2018). Allium schoenoprasum L.: A review of phytochemistry, pharmacology, and future directions. Natural Product Research, 32(18), 2202–2216. DOI:10.1080/14786419.2017.1367783.
4. Tatlioglu, T. (1993). Chive: Allium schoenoprasum L. Genetic Improvement of Vegetable Crops, 3–13. DOI:10.1016/B978-0-08-040826-2.50005-9.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.