Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed (Rosales)
Sugukond: Roosõielised (Rosaceae)
Perekond: Kortsleht (Alchemilla)
Liik: Kortsleht - Alchemilla sp.

Botaaniline kirjeldus
Kortsleht on mitmeaastane taim, mis õitseb maist juulini. Ta on 5-60cm pikk. Kortslehte jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Taime vars on alusel lamav kuni kaarjalt tõusev, vahel püstine, tavaliselt karvane. Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Kortslehel on mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1 (meie liikidel). Kõikidel Eesti liikidel on tolmukotid arenemata. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Viljaks on pähklike, milles idu areneb mitte viljastatud munarakust, vaid teistest rakkudest. Variseb koos teda ümbritseva õiepõhjaga. Kortsleht paljuneb seemnetega, kuid mitte suguliselt, idu tekib seemne viljastamata munarakust. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomi abil. [1,2]

Levila
Kortsleht on levinud Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Uus-Meremaal sisse toodud. Eestis sage. [2] Ta kasvab niitudel ja teeservadel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides ja põlluservadel. [1, 2]

Toime ja kasutamine
Kortslehte on kasutatud naistel esinevate haiguste raviks, näiteks rinnavähi ja munasarjavähi raviks, sest tal on nendele hormonaalne toime. [3] Sisaldab parkaineid ja seetõttu kasutatakse rahvameditsiinis. Ürti tarvitatakse ka teiste naistehaiguste (menstruatsioonihäired, valgevoolus) puhul ja iseenesliku abordi ärahoidmiseks. Õitest tehtud teed soovitatakse krooniliste põletike korral. Tõmmisega loputatakse üleväsinud ja põletikulisi silmi. Loomad neid värskelt ei taha, kuid kuivanult söövad. Mõned liigid omavad tähtsust heina komponentidena. [2,4]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M.,Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023)
3. Vlaisavljevic, S., Jelaca, S., Zengin,G., Mimica-Dukic,N., Berežni,S., Miljic, M., Stevanovi, Z.D. (2019). Alchemilla vulgaris agg. (Lady's mantle) from central Balkan: antioxidant, anticancer and enzyme inhibition properties. Royal Society of Chemistry, 9(64), 37474–37483. DOI: 10.1039/c9ra08231j
4. Kanak, S., Krzemińska, B., Celiński, R., Bakalczuk, M., & Dos Santos Szewczyk, K. (2022). Phenolic Composition and Antioxidant Activity of Alchemilla Species. Plants (Basel, Switzerland), 11(20), 2709. https://doi.org/10.3390/plants11202709

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Alchemilla
Species: Lady´s mantle - Alchemilla sp. L.

Botanical Description
Lady’s mantle (Alchemilla sp.) is a perennial plant that blooms from May to July, reaching a height of 5–60 cm. In Estonia, it is divided into 23 closely related microspecies. The stem is prostrate to arching or erect, usually hairy. All leaves initially grow in a fan-like arrangement and are palmately veined, lobed, flat, and rounded to kidney-shaped. The plant has both large basal leaves with long petioles and smaller stem leaves that are sessile or have short petioles.

Lady’s mantle has small, bisexual flowers clustered in dense flower heads, which in turn form whorled inflorescences. Flowers are four-parted with sepals arranged in two rings and fused together, lacking petals. The perianth segments are greenish or yellowish. The plant has four stamens and one pistil (in Estonian species). The stamens of Estonian species have undeveloped anthers. Flowering occurs in June, July, and sometimes August. The fruit is a small nutlet, which falls off along with the flower receptacle. Seeds develop without fertilization, as the embryo arises from other cells rather than the ovule. Reproduction is asexual through seeds and vegetative propagation via rhizomes. [1,2]

Distribution
Lady’s mantle is widespread in Eurasia, North and South America, Africa, and introduced to New Zealand. It is common in Estonia. The plant thrives in meadows, roadsides, sparse groves, thickets, parks, and field edges. [2]

Uses and Benefits
Lady’s mantle has been used for treating gynecological conditions, such as breast and ovarian cancer, due to its hormonal effects. [3] Rich in tannins, it is utilized in traditional medicine. The herb is also used for other gynecological issues, including menstrual irregularities and leucorrhea, and to prevent miscarriage. Tea made from the flowers is recommended for chronic inflammation, and infusions are used to rinse tired or inflamed eyes. While fresh plants are not favored by animals, they are consumed when dried. Certain species have importance as components of hay. [2,4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M., Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. Retrieved from https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023).
3. Vlaisavljevic, S., Jelaca, S., Zengin, G., Mimica-Dukic, N., Berežni, S., Miljic, M., Stevanovi, Z.D. (2019). Alchemilla vulgaris agg. (Lady's mantle) from central Balkan: antioxidant, anticancer and enzyme inhibition properties. Royal Society of Chemistry, 9(64), 37474–37483. DOI: 10.1039/c9ra08231j.
4. Kanak, S., Krzemińska, B., Celiński, R., Bakalczuk, M., & Dos Santos Szewczyk, K. (2022). Phenolic Composition and Antioxidant Activity of Alchemilla Species. Plants (Basel, Switzerland), 11(20), 2709. DOI: 10.3390/plants11202709.