Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales)
Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae)
Perekond: Käoking (Aconitum)
Liik: Sinine käoking - Aconitum napellus L.

Botaaniline kirjeldus
Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune rohttaim, tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. Vars on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. Lehed on sõrmjagused, 5–7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. Õied on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara. [1]

Levila
Sinist käokinga võib kohata mägistes piirkondades, lausa kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast, kuid enamasti eelistab see kasvada madalamatel aladel. Sinine käoking tunneb end kõige paremini niisketes, toitainerikastes ja kergelt happelistes muldades, varjulisese kasvukohas. Taime päritolu on Lääne- ja Kesk-Euroopas, kuid tänapäeval võib seda kohata ka mõnedes Aasia piirkondades ja Okeaania aladel. Hoolimata sellest, et taime leidub mitmesugustes kasvukohtades üle maailma, on sellele ikkagi kõige omaseimad jahedamad ja niiskemad tingimused. [2, 3] Eestis on tuntud vanade taluaedade taimena.

Toime ja kasutamine
Sinine käoking on väga mürgine taim. See sisaldab erinevaid toksilisi diterpenoidseid alkaloide (akonitiini, mesakonitiini, hüpakonitiini, N–desetüülakonitiini, oksoakonitiini, neopelliini, napelliini, neoliin), mis on peamiselt koondunud maaalustesse osadesse. Surmavaks annuseks võib osutuda juba 1-2 g mugulaid.  Kõik taime osad mürgised, kusjuures mürgistus võib ilmneda ka kontaktist nahaga. [4] Käokinga alkaloidid on kardio-ja neurotoksilised ja pärsivad naatriumi kanalite tööd lihas-ja närvirakkudes. [5] 

Käokinga alkaloididel on valu vaigistav, põletikuvastane, palavikku alandav ja südame arütmia vastane toime. Rahvameditsiinis on teda kasutatud närvi-lihase- ja reumaval, samuti nahapõletiku ja migreeni korral. [7] Sinist käokinga on kasutatud külmetuse ja üldise nõrkuse ennetamiseks, näohalvatuse ja podagra korral. [6]

Kasutatud kirjandus
1. Tammeorg, J., Kook, O., & Vilbaste, G. (1975). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus, lk 78
2. Yeshi, K., & Wangchuk, P. (2023). Aconitum napellus (Monkshood). In Exploring Poisonous Plants (pp. 101-112). https://doi.org/10.1201/b23017-8
3. Evelyne Guyon. (2018). Aconitum napellus. 129–133. DOI:10.1016/j.revhom.2018.07.012 (08.09.23)
4. Moritz, F., Compagnon, P., Kaliszczak, I. G., Kaliszczak, Y., Caliskan, V., & Girault, C. (2005). Severe acute poisoning with homemade Aconitum napellus capsules: toxicokinetic and clinical data. Clinical toxicology (Philadelphia, Pa.), 43(7), 873–876. https://doi.org/10.1080/15563650500357594
5. Chan T. Y. (2009). Aconite poisoning. Clinical toxicology (Philadelphia, Pa.), 47(4), 279–285. https://doi.org/10.1080/15563650902904407
6. Shoaib, A., Siddiqui, H. H., Dixit, R. K., Siddiqui, S., Deen, B., Khan, A., Alrokayan, S. H., Khan, H. A., & Ahmad, P. (2020). Neuroprotective effects of dried tubers of Aconitum napellus. Plants, 9(3). DOI: 10.3390/plants9030356 (08.09.23)
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Ranunculaceae
Genus: Aconitium
Species: Monkshood - Aconitium nepellus Mill.

Botanical description
The Monkshood (Aconitum napellus) is a herbaceous plant that grows 50–150 cm tall, with a strong, turnip-like fleshy rootstock. The stem is upright, robust, and either smooth or covered with appressed hairs. The leaves are palmately divided into 5–7 segments, with elongated, linear, lanceolate, or blunt tips. The flowers are irregular, violet, and occasionally blue, reddish, whitish, or with spots (mottled). The upper petal forms a helmet-like, boat-shaped, while the lower petals are blunt, usually lanceolate. The flowers form a dense raceme at the top of the stem. [1]

Distribution
Monkshood can be found in mountainous regions up to 3000 meters above sea level but generally prefers lower elevations. It thrives in moist, nutrient-rich, and slightly acidic soils in shaded locations. The plant originates from Western and Central Europe but is now also found in parts of Asia and Oceania. Although it adapts to various habitats globally, it is most suited to cool and moist conditions. In Estonia, it is known as a traditional plant in old farmhouse gardens. [2,3]

Effects and use
Monkshood is highly toxic. It contains various toxic diterpenoid alkaloids (aconitine, mesaconitine, hypaconitine, N-desethylaconitine, oxoaconitine, neopelline, napelline, neoline), primarily concentrated in the underground parts. As little as 1–2 g of tubers can be lethal. All parts of the plant are toxic, and poisoning can even occur through skin contact. [4] Monkshood alkaloids are cardio- and neurotoxic, inhibiting sodium channels in muscle and nerve cells. [5]

Despite its toxicity, the plant’s alkaloids have analgesic, anti-inflammatory, antipyretic, and anti-arrhythmic properties. In folk medicine, it has been used to treat neuralgia, muscle pain, rheumatism, skin inflammation, and migraines. [7] Monkshood has also been used for preventing colds and general weakness, as well as treating facial paralysis and gout. [6]

References
1. Tammeorg, J., Kook, O., & Vilbaste, G. (1975). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus, p. 78.
2. Yeshi, K., & Wangchuk, P. (2023). Aconitum napellus (Monkshood). In Exploring Poisonous Plants (pp. 101-112). https://doi.org/10.1201/b23017-8
3. Evelyne Guyon. (2018). Aconitum napellus, 129–133. DOI:10.1016/j.revhom.2018.07.012 (Accessed: September 8, 2023).
4. Moritz, F., Compagnon, P., Kaliszczak, I. G., Kaliszczak, Y., Caliskan, V., & Girault, C. (2005). Severe acute poisoning with homemade Aconitum napellus capsules: toxicokinetic and clinical data. Clinical Toxicology (Philadelphia, Pa.), 43(7), 873–876. https://doi.org/10.1080/15563650500357594
5. Chan, T. Y. (2009). Aconite poisoning. Clinical Toxicology (Philadelphia, Pa.), 47(4), 279–285. https://doi.org/10.1080/15563650902904407
6. Shoaib, A., Siddiqui, H. H., Dixit, R. K., Siddiqui, S., Deen, B., Khan, A., Alrokayan, S. H., Khan, H. A., & Ahmad, P. (2020). Neuroprotective effects of dried tubers of Aconitum napellus. Plants, 9(3). DOI: 10.3390/plants9030356 (Accessed: September 8, 2023).
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.