Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Mürdilaadsed (Myrtales)
Sugukond: Paljulillelised (Onagraceae)
Perekond: Kuningakepp (Oenothera)
Liik: Põõsasjas kuningakepp - Oenothera fruticosa L.

Botaaniline kirjeldus
Põõsasjas kuningakepp on pajulilleliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim. Taime vars on 20-90 (100) cm pikk. Taim on kaetud karvadega - need on erinevad, alates lühikestest kuni laiali hargnevateni, eriti taime ülemistes osades. Lehed on kitsalt elliptilised kuni piklikmunajad, tavaliselt terved või peaaegu terved, harva üle 6 cm pikkused. Leheseis on vahelduv, spiraalse paigutusega. Õiekate kaheli, neljatine. Kroonlehed on kollased, lõhnavad. Õiekroon avatud vaid päevasel ajal. Emakas on neljaks jagunenud, mis väljendub eriti emaasuudme X-kujulisues. tolmukaid 8. Vili on kauna meenutav neljakambriline kupar, milles on palju 1-3 reas paiknevaid seemneid. [1]

Levila
Pärineb Põhja-Ameerikast ja on levinud kõikjale parasvöötmesse. Eestisse saabus taim ilutaimena, levib prahipaikadel, raudteede servades ja muudes häiringuga kooslustes. [3]

Toime ja kasutamine
Taimest tehakse tõmmiseid, mis on virgutava ja salendava toimega. Välispidiselt kasutatakse taime nahahädade ja lihasvalude leevendamiseks. Samuti kasutatakse taime salatites ning seemnetest pressitakse õli. [3] Seemned sisaldavad cis-linoleenhapet, gamoleenhapet, oleiinhapet, palmatiinhapet ja steariinhapet. [4] Ravimtaimedena on enam väärtustatud perekonna teised esindajad: kaheaastane kuningakepp (O. biennis), suureõieline kuningakepp (O. glaziovana), valge kuningakepp (O. elata) ja valgevarreline kuningakepp (O. albicaulis). [5]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto.
2. WFO. (2023). Oenothera L. Kasutatud 23. detsembril 2023, aadressil http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-4000026653.
3. Hunt, T. (2019) Nurmenukulõhna saabuvasse sügisesse. RMK loodusblogi. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/nurmenukulohna-saabuvasse-sugisesse (24.09.2023)
4. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Myrtales
Family: Onagraceae
Genus: Oenothera
Species: narrowleaf evening primrose - Oenothera fruticosa L.

Botanical Description
The narrowleaf evening primrose (Oenothera) is a perennial plant belonging to the Onagraceae family. The stem ranges from 20–90 (100) cm in height. The plant is covered with hairs, which vary from short to spreading, particularly in the upper parts. The leaves are narrowly elliptical to oblong-ovate, usually entire or nearly entire, and rarely exceed 6 cm in length. The leaf arrangement is alternate and spirally placed. The flower has a double-layered, four-parted perianth. The petals are yellow and fragrant, and the flowers only open during the day. The pistil is divided into four parts, distinctly seen in the X-shaped stigma. There are eight stamens. The fruit is a four-chambered capsule resembling a pod, containing numerous seeds arranged in 1–3 rows. [1]

Distribution
Native to North America, this plant has spread across temperate regions worldwide. It was introduced to Estonia as an ornamental plant but has since naturalized in disturbed habitats such as wastelands and railway embankments. [3]

Effects and Uses
The plant is used to make infusions that have invigorating and slimming properties. Externally, it is applied for skin ailments and muscle pain relief. The plant is also used in salads, and oil is extracted from its seeds. [3] The seeds contain cis-linoleic acid, gamma-linolenic acid, oleic acid, palmitic acid, and stearic acid. [4]

Among medicinal plants, other species in the genus are more highly valued, including the common evening primrose (O. biennis), large-flowered evening primrose (O. glazioviana), white evening primrose (O. elata), and white-stemmed evening primrose (O. albicaulis). [5]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto.
2. WFO. (2023). Oenothera L. Accessed December 23, 2023, from World Flora Online.
3. Hunt, T. (2019). "Nurmenukulõhna saabuvasse sügisesse." RMK Loodusblogi. Retrieved September 24, 2023, from RMK.
4. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.