Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Scrophulariaceae
Genus: Verbascum
Species: Great mullein - Verbascum thapsus L.

Botanical Description
The grat mullein (Verbascum thapsus) is a biennial monoecious herbaceous plant from the Scrophulariaceae family. The plant grows approximately 1 meter tall, occasionally reaching 2 meters. It has both basal and stem leaves. The leaves are densely covered with grayish or pale yellow felted, branched hairs. Basal leaves are petiolate, while stem leaves are sessile, clasping the stem, and decreasing in size towards the tip. The stem is erect, densely leafy, and winged. In the first year, the plant forms a basal rosette of leaves and a strong taproot system. [1,2]

The flowers are bisexual, with a double perianth, and are nearly radially symmetrical. The calyx is divided almost to the base into five parts, and the corolla is yellow with transparent spots, up to 2 cm in diameter. The staminal filaments may be bare or covered with white hairs. The flowers are densely arranged in a terminal spike up to 25 cm long. Blooming occurs from June to August, sometimes extending into September. The fruit is an elliptical or obovate capsule containing numerous seeds that ripen from late July onwards, are wind-dispersed, and have a long lifespan. [1,2]

Distribution
The great mullein grows naturally in various parts of Europe, Asia, Western Siberia, and beyond. [3] The plant thrives along roadsides, gravel pits, and other dry, rocky, and gravelly areas. In Estonia, it is found sporadically, with higher prevalence in northern and western regions. [4,2]

Effects and Uses
Only the yellow corolla petals are used as the raw material. The petals are separated from the calyx and should not be crushed, as this causes browning. The petals must be dried immediately after collection at 40–50 °C. [2]

The plant contains mucilage (comprising D-galactose, arabinose, D-glucose, D-xylose, L-rhamnose, and D-mannose), iridoids, saponins, flavonoids, saccharides, carotenoids, essential oil, organic acids, coumarins, steroids, and pigments. [3] Studies highlight the plant’s diverse biological and pharmacological properties, including antiviral, antioxidant, analgesic, sedative, anti-inflammatory, soporific, antibacterial, antifungal, and even anticancer activities. [5,6]

The great mullein is demulcent, emollient, and expectorant. It is used to treat upper respiratory tract inflammation, particularly cough, and externally for mucosal inflammation. [3] In folk medicine, it is applied externally similarly to plantain and coltsfoot and taken internally for kidney and bladder disorders. [3]

The recommended daily dose is 3–4 g of dried petals, used internally as tea or externally as compresses. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Verbascum thapsus L. - üheksavägine. (2010). https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1602.html
4. Gupta, A., Atkinson, A. N., Pandey, A. K., & Bishayee, A. (2022). Health-promoting and disease-mitigating potential of Verbascum thapsus L. (common mullein): A review. Phytotherapy Research: PTR, 36(4), 1507–1522. https://doi.org/10.1002/ptr.7393
5. Mahdavi, S., Amiradalat, M., Babashpour, M., Sheikhlooei, H., & Miransari, M. (2020). The Antioxidant, Anticarcinogenic, and Antimicrobial Properties of Verbascum thapsus L. Medicinal Chemistry, 16(7), 991–995. https://doi.org/10.2174/1573406415666190828155951

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Mailaselised / Scrophulariaceae
Perekond: Vägihein / Verbascum
Liik: Üheksavägine / Verbascum thapsus L.

Botaaniline kirjeldus
Üheksavägine on kaheaastane ühekojaline rohttaim mailaseliste sugukonnast, perekonnast vägihein. Taim kasvab umbes meetri, harvemini kuni 2 meetri kõrguseks. Esinevad nii juurmised kui ka varrel paiknevad lehed. Lehed on tihedalt kaetud hallikate või helekollaste viltjate, harunevate karvadega. Juurmised lehed on rootsulised, varrelehed laskuvad, neist ülemised on rootsutud. Lehe pikkus ja laius vähenevad varre tipu suunas. Vars on püstine, tihedalt lehistunud ja tiivuline. I kasvuaastal moodustub taimele juurmistest lehtedest rosett ning tugev sammasjuurestik. [1,2]

Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja peaaegu kiirjad, tupp jaguneb peaaegu aluseni viieks osaks ning kroon on kollane, läbipaistvate täpikestega. Õie läbimõõt ulatub kuni 2 cm-ni. Tolmukaniidid võivad olla paljad või valgete karvadega. Õied asetsevad tihedalt pikas, kuni 25 cm pikkuses tipmises kobaras. Õitseb juunist augustini, mõnikord ka septembrini. Vili on elliptiline või äraspidimunajas paljuseemneline kupar, seemned valmivad alates juuli lõpust ja levivad tuulega ning on pika elueaga.  [1,2]

Levila
Üheksavägine kasvab looduslikult mitmel pool Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis ja mujal. [3] Taim kasvab teeservadel, kruusakarjääridel ja mujal kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Teda leidub Eestis paiguti, aga sagedasemalt Põhja- ja Lääne-Eestis. [4, 2] 

Toime ja kasutamine
Droogina kasutatakse ainult õite kroonlehti, mis eraldatakse tupplehtedest. Taimes leidub lima (sisaldab D-galaktoosi, arabinoosi, D-glükoosi, D-ksüloosi, L-ramnoosi ning ka D-mannoosi), iridoide, saponiine, flavonoide, sahhariide, karotenoide, eeterlikku õli, orgaanilisi happeid, kumariine, steroide, pigmentaineid. [3] Uuringud üheksavägise kohta näitavad selle mitmekülgseid bioloogilisi ja farmakoloogilisi omadusi, sealhulgas viirusevastaseid, antioksüdantseid, valuvaigistavaid, rahustavaid, põletikuvastaseid, uinutavaid, antibakteriaalseid, seenevastaseid ning isegi vähivastaseid toimeid. [5,6]

Üheksavägine on toimelt mähkiv, pehmendav ja röga lahtistav. Kasutatakse ülemiste hingamisteede põletiku, eriti köha korral, välispidiselt limaskestapõletiku puhul. [3] Rahvameditsiinis kasutatakse taime välispidiselt sarnaselt teelehele ja paiselehele ning seespidiselt tarvitatakse neeru- ja põiehaiguste korral. [3]

Droogina kasutatakse vaid kollaseid kroonlehti. Neid ei tohi muljuda. Muljumisest annab märku kroonlehtede pruuniks värvumine. Droog tuleb kuivatada kohe pärast korjamist temperatuuril 40-50 °C.Kasutatakse nii seespidiselt teena kui ka välispidiselt, sarnaselt teelehega. Soovituslik päevane annus on 3-4 g. [2] 

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Verbascum thapsus L. - üheksavägine. (2010). https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1602.html 
4. Gupta, A., Atkinson, A. N., Pandey, A. K., & Bishayee, A. (2022). Health-promoting and disease-mitigating potential of Verbascum thapsus L. (common mullein): A review. Phytotherapy research : PTR, 36(4), 1507–1522. https://doi.org/10.1002/ptr.7393
5. Mahdavi, S., Amiradalat, M., Babashpour, M., Sheikhlooei, H., & Miransari, M. (2020). The Antioxidant, Anticarcinogenic and Antimicrobial Properties of Verbascum thapsus L. Medicinal chemistry (Shariqah (United Arab Emirates)), 16(7), 991–995. https://doi.org/10.2174/1573406415666190828155951