Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Anthemis (Anthemis)
Liik: Kollane karikakar - Anthemis tinctoria L.

Botaaniline kirjeldus
Karikakar kuulub korvõieliste sugukonda, karikakra perekonda. Tegemist on kahe- kuni mitmeaastase ühekojalise rohttaimega, mille kõrgus varieerub tavaliselt 30-60 cm vahel, mõnikord ulatub see kuni 75 cm-ni. Vars on püstine, harunemata või ülemises osas harunenud ning on vähem või rohkem karvane. Maa-alune osa koosneb lühikesest risoomist, millel on palju narmasjaid ja harunevaid lisajuuri. Liivasel pinnasel võib taim kasvatada sügavale ulatuva tugeva sammasja juurestiku. Lehed on sügavalt kaheli sulgjagused, vaid alumiselt küljelt tihedalt karvased rootsutud lihtlehed. Lehehõlmad on süstjad, 2-3 mm laiused, terveservalised või vahel üksikute saagjate hammastega või sügavamate sisselõigetega, heleda ogatipuga. Lehtede pikkus on 1-7 cm ja laius 0,8-4 cm. [1,2]

Õied moodustavad pikaraolise korvõisiku, mille läbimõõt on 2,5-4 cm. Korvõisikud asuvad varreharudel üksikult ja neid katab 3- või 4-realine villkarvane üldkatis. Korvõisiku serval on tumekollased keelõied, keskel asuvad samavärvilised putkõied. Keelõitel on kuni 1,2-1,5 cm pikkune naast. Keelõied on ühesugulised emasõied ja putkõied on mõlemasugulised. Seemned arenevad nii putk- kui ka keelõitest. Mõnikord võivad keelõied puududa. Õitsemine toimub juulist septembrini. Vili koosneb tume- või kollakaspruunidest ristlõikes rombikujulistest ahenenud alusega umbes 2 mm pikkustest seemnetest, millel on tipul kitsas kilejas ääris. Viljad valmivad septembris. Paljunemine toimub seemnete või risoomi abil. [1,2]

Levila
Kollane karikakar on levinud peaaegu kogu Euroopas, eriti massiliselt Skandinaavias.. Kollane karikakar kasvab enamasti umbrohuna ristiku- ja kesapõldudel. Samuti võime teda näha kruusastel teeservadel ja metsalagendikel, harva ka looduslikel rohumaadel, aasadel. Taim armastab kuivemat ja lubjarikast mulda. [2]

Toime ja kasutamine
On hea sapiajati, aitab ka köha ja hingamisteede haiguste puhul. Tõmmist ja keedist on kasutatud maksahaiguste ja kollatõve korral ning õite pulbrit ussnugiliste vastu. [3] Traditsiooniliselt on rahvameditsiinis kasutatud ka vähivastase ravimina, aga uuringud selle mõju vähirakkudele ei omista. [4] Välispidiselt kasutatakse kosmeetikas kompressideks, vannideks. Õitest saab kollast värvi ja kasutatakse ka putukatõrjeks. [2]

Kasutatud allikad
1. Krall,H., Kukk, T., Kull,T. [jt.]. (2010). Eesti taimede määraja. Lohkva, Tartumaa: Eesti Maaülikool, Eesti Loodusfoto.
2. Sander, R. (2009). Kubija Ürditalu ravimtaimed. Tallinn: Varrak
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. Raal, A.; Jaama, M.; Utt, M.; Püssa, T.; Žvikas, V.; Jakštas, V.; Koshovyi, O.; Nguyen, K.V.; Thi Nguyen, H. (2022). The phytochemical profile and anticancer activity of Anthemis tinctoria and Angelica sylvestris used in Estonian ethnomedicine. Plants 11, 994, 1-14. https://doi.org/10.3390/plants11070994

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Anthemis
Species: Golden marguerite - Anthemis tinctoria L.

Botanical Description
Golden marguerite belongs to the family Asteraceae and the genus Anthemis. It is a biennial or perennial monoecious herbaceous plant, typically growing to a height of 30–60 cm, occasionally reaching up to 75 cm. The stem is erect, unbranched or branching at the upper parts, and variably hairy. The underground part consists of a short rhizome with numerous fibrous and branched adventitious roots. In sandy soils, the plant may develop a deep, strong taproot system.

The leaves are deeply bipinnate, sessile simple leaves, densely hairy on the underside. The leaf lobes are lanceolate, 2–3 mm wide, entire or with occasional serrated teeth or deeper incisions, ending in a pale, spiny tip. Leaf length ranges from 1–7 cm, and width from 0.8–4 cm. [1,2]

The flowers form long-peduncled capitula, with a diameter of 2.5–4 cm. The capitula are borne singly on stem branches and are surrounded by a 3- or 4-rowed woolly involucral bract. Marginal ray florets are dark yellow, while central disk florets are of the same color. Ray florets feature ligules 1.2–1.5 cm long and are female, while the disk florets are bisexual. Seeds develop from both ray and disk florets, though sometimes ray florets may be absent. Flowering occurs from July to September.

The fruits are dark or yellowish-brown, rhombic in cross-section, and tapered at the base. They are about 2 mm long, with a narrow membranous margin at the apex. Fruits mature in September, and reproduction occurs via seeds or rhizomes. [1,2]

Distribution
Golden marguerite is widespread across Europe, particularly abundant in Scandinavia. It primarily grows as a weed in clover and fallow fields but can also be found along gravelly roadsides, forest clearings, and occasionally in natural grasslands and meadows. The plant prefers dry, calcareous soils. [2]

Properties and Uses
Golden marguerite is a good cholagogue and helps with coughs and respiratory illnesses. Decoctions and infusions have been traditionally used to treat liver diseases and jaundice. Its powdered flowers have been used to combat intestinal worms. [3]

In traditional medicine, it has also been applied as an anti-cancer remedy, although modern studies have not conclusively supported its efficacy against cancer cells. [4] Externally, it is used in cosmetics for compresses and baths. Its flowers produce a yellow dye and can also serve as an insect repellent. [2]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., et al. (2010). Eesti taimede määraja. Lohkva, Tartumaa: Eesti Maaülikool, Eesti Loodusfoto.
2. Sander, R. (2009). Kubija Ürditalu ravimtaimed. Tallinn: Varrak.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4. Raal, A., Jaama, M., Utt, M., et al. (2022). The phytochemical profile and anticancer activity of Anthemis tinctoria and Angelica sylvestris used in Estonian ethnomedicine. Plants, 11(994), 1–14. https://doi.org/10.3390/plants11070994