Harilik aeduba

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Oalaadsed / Fabales
Sugukond: Liblikõielised / Fabaceae
Perekond: Aeduba / Phaseolus
Liik: Aeduba / Phaseolus vulgaris L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik aeduba ehk türgi uba on üheaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast perekonnast aeduba. Juurestik on hästi arenenud, juuremügaratega, pindmine, kuni meetri sügavusele ulatuv. Vars võib olla erineva pikkusega. Varre ehituse järgi eristatakse 3 vormi: madal ehk põõsas-aeduba (kõrgus 25-45 cm), poolkõrge ehk poolpõõsas-aeduba (kõrgus 50-75 cm, ladvast väänduv) ja kõrge ehk latt-aeduba (kõrgus kuni 3 m, ladvast väänduv).

Leheseis on vastak. Lehed on kolmetised, lehekesed laimunajad, alusel ümarad ja tipust teravdunud. Õied paiknevad 2-8 kaupa õisikus, mis areneb lehekaenlast. Õied on liblikjad, valged, roosad või violet­sed. Vili on kaun. Kauna kiu- ja suhkrusisalduse järgi jagunevad aedoasordid 3 rühma: kiududeta aedoad ehk suhkruoad, poolkiulised aedoad ehk poolsuhkruoad ja kiulised aedoad ehk poetisaedoad. [1-3] 

Levila
Taim pärineb Lõuna-Ameerikast. Olulise toidutaimena on temast aretatud palju sorte, mida kultiveeritakse troopikast parasvöötmeni. [3]

Toime ja kasutamine

Seemnetes lektiinid, valgud (kuni 20%), süsivesikud (u 50-60%) rasvad (2-3,6%), kiudained, vitamiinid (B-rühm ja C), mineraalained (4,5 %; K, Cu, Zn). Kaunades on flavinoidid (nt kvertsetiin ja kempferooli derivaadid), lektiinid, saponiinid, aminohapped (betaiin, arginiin, trüptofaan, leutsiin, lüsiin, aspargiin), steroidid, koliin, hemitselluloos. [3]

Aeduba on ateroskleroosi ärahoidev, nõrgalt uriinieritust soodustav, kolesteroolisisaldust vähendav. [3, 4]  Sobib dieettoiduks südamerütmihäirete korral. [3] Ubade toiduks tarvitamine on vähendab südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedust. [4] Tooretes kaunades sisalduvad lektiinid põhustavad vererakkude käkrumist. Kuumtöötlemisel või hapendamisel mürgisus kaob. [2] 

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja
2. VE, 2006; EME 1, 2008 (M. Raudseping); muudetud 2011 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aeduba2 
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. Nchanji, E. B., & Ageyo, O. C. (2021). Do Common Beans (Phaseolus vulgaris L.) Promote Good Health in Humans? A Systematic Review and Meta-Analysis of Clinical and Randomized Controlled Trials. Nutrients, 13(11), 3701. https://doi.org/10.3390/nu13113701
5. Rodríguez, L., Mendez, D., Montecino, H., Carrasco, B., Arevalo, B., Palomo, I., & Fuentes, E. (2022). Role of Phaseolus vulgaris L. in the Prevention of Cardiovascular Diseases-Cardioprotective Potential of Bioactive Compounds. Plants (Basel, Switzerland), 11(2), 186. https://doi.org/10.3390/plants11020186