Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Brassicales
Family: Brassicaceae
Genus: Eruca
Species: Eruca - Eruca vesicaria (L.) Cav.

Botanical Description
Eruca (Eruca vesicaria), commonly known as arugula or the field rocket, is an annual herbaceous plant growing 20–100 cm tall. The leaves are pinnately lobed with 4–9 divisions, varying in depth. The first true leaves after germination are undivided and entire. Leaf margins range from entire to toothed, and the tips are blunt to pointed. Basal leaves form a rosette that typically wilts during flowering. The flowering stem is leafy, with an alternate leaf arrangement. Leaves measure (2–)4–15(–20) cm × (10–)20–40(–60) mm.

The white flowers, 2–4 cm in diameter, have separate petals and are arranged in a raceme. They lack bracts. The flower has a double perianth, with four sepals and four petals. The petals are cream-colored, spatulate, with purple to reddish-brown veins. The claw is much narrower than the blade. There are six stamens, and the gynoecium is syncarpous with two carpels. The ovary is superior, and the floral parts fall off after fertilization. The fruit is a 12–25 mm long silique formed from two carpels, containing 6–8 seeds. The seeds are attached to the walls of the ovary chamber. [1]

Distribution
The plant originates from the eastern Mediterranean, Turkey, and northern India, where it grows on dry, disturbed soils as a pioneer species.

Effects and Uses
Field rocket, or arugula, is an annual spicy salad and culinary herb. Its succulent leaves can be consumed raw or steamed. They are used for garnishing dishes, added to salads, soups, and meat dishes for flavoring. The leaves are rich in vitamins, minerals, trace elements, and other beneficial compounds.

Raw arugula consists of 92% water, 4% carbohydrates, 2.5% protein, and negligible fat. It contains folate and vitamins A, C, and K. Among minerals, it is especially rich in calcium, potassium, magnesium, and manganese. [2]

References
1. WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Retrieved from World Flora Online. Accessed: May 16, 2024.
2. United States Food and Drug Administration (2024). "Daily Value on the Nutrition and Supplement Facts Labels." Accessed: May 16, 2024.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Kapsalaadsed (Brassicales)
Sugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Perekond: Võõrkapsas (Eruca)
Liik: Põld-võõrkapsas - Eruca vesicaria (L.) Cav.

Botaaniline kirjeldus
Põld-võõrkapsas on 20 - 100 cm pikkuseks kasvav üheaastane rohttaim. Lehed on sulgjad, 4-9  kuni lõhega, mille sügevus erineb. Esimesed pärislehed pärast idanemist on aga lõhedeta, terved. Lehtede serv on terve kuni hambuline, tipp tömp kuni terav.  Juurmised lehed moodustavad roseti ja kaovad enamasti õitsemise ajal. Õisikuvars lehistunud, leheseis vahelduv. Lehed (2-)4-15(-20) cm × (10-)20-40(-60) mõõtudega.. Valged 2-4 cm läbimõõduga lahklehised õied paiknevad kännasjas õisikus. Kandelehed puuduvad. Õiekate kaheli: tupplehti neli, kroonlehti samuti neli. Kroonlehed on laimunajad, kreemvalged, purpursete kuni pruunikaspunaste soontega. Pinnuke naastust palju kitsam. Tolmukaid kuus. Emakkond tsünokarpne. Emakaid 2. Sigimik on ülemise asetusega. Õiekattelehed pudenevad pärast õie viljastumist. Vili on kahepesaline, kahest viljalehest moodustunud 12-25 mm pikkune kõder, milles on 6-8 seemet. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. [1] 

Levila
Taim pärineb Vahemere idaosast, Türgist ja Põhja-Indiast, kus see kasvab kuival, häiritud pinnasel - pioneertaim.

Toime ja kasutamine
Põld-võõrkapsas e rukola on üheaastane pikantne salati- ja maitsetaim. Mahlaseid lehti võib süüa nii toorelt kui ka aurutatult. Nendega garneeritakse toitu, lisatakse salatitesse, suppidesse, maitsestatakse liharoogasid. Põld-võõrkapsa lehed on vitamiinide, mineraalainete, mikroelementide ja teiste kasulike ainete poolest rikkad.

Toores rukolas on 92% vett, 4% süsivesikuid, 2,5% valku, marginaalses koguses ka rasvu. Sisaldab foolhapet ja A-,C-, ja K-vitamiine. Mineraalainetest sisaldab taim enim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja mangaani. [2] 

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Võetud World Flora Online'i veebilehelt: http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000273071. Juurdepääs: 16. mai, 2024.
2.  United States Food and Drug Administration (2024). "Daily Value on the Nutrition and Supplement Facts Labels". Juurdepääs: 16. mai, 2024.