Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Kapsalaadsed (Brassicales)
Sugukond: Ristõielised (Brassicaceae)
Perekond: Kapsasrohi (Brassica)
Liik: Kapsas / Brassica oleracea (L.) Cav.

Botaaniline kirjeldus
Brassica oleracea metsik vorm
Kapsas on ühe-või kaheaastane ühekojaline taim ristõieliste sugukonnast, perekonnast kapsasrohi. Kapsas kasvab 40-100 cm kõrguseks. Taim on paljas, halli kuni sinaka varjundiga. Vars on lehistunud. Alumised lehed on suured, ligistikku, kanneljalt sulglõhised, tugevate roodudega ja lühirootsulised. Varre keskosas kõrgemale jäävad lehed on munajassüstjad kuni süstjad ning rootsutud, vart ümbritseva alusega. Lehe serv on terve, laineline. Leherood võivad olla lillaka varjundiga. Õisikuvars harunenud, 50–100 cm pikkune. Õied paiknevad kobarjas liitõisikus kännasjalt. Õkiekate kaheli, neljatine, aktinomorfne. Kroonlehed helekollased, kuni 20 mm pikad. Sigimik ülemine, kaheviljalehine, tsönokarpne. Vili on kuni 10 cm pikkune kõder, millel on jäme, lühike ja  tömp nokk. [1,2]

Brassica oleracea var. gongylodes
Nuikapsas ehk koolrabi on kapsa teisend. Esimene botaaniline kirjeldus pärineb 16. sajandist. [1] Nuikapsas on saadud pika sordiaretuse tulemusena. Tehislik suunav valik on viinud lateraalse meristeemi paksenemiseni nii, et taime vars on paksenenud ning meenutab naerist, nuia, kuigi on lehistunud. varrelehed koondunud "nuia" ülemisse ossa, on pikarootsulised. [2] Õitseb teisel kasvuaastal.

Levila
Lõuna- nig lääne Euroopa rannikualade taim.

Toime ja kasutamine
Taim sisaldab mineraalaineid (kaaliumit, fosforit, kaltsiumit, rauda, magneesiumit), orgaanilisi happeid (fool-, taraat-, nikotiin-, piimhapet), vitamiine (karoteene, U, B1, B2, B5, C, D, P), sahhariide, aminohappeid, lüsosüüme, triglütseriide, kiudaineid, füllokiniini ja püridoksiini. [1] Kapsas toimib antibakteriaalselt. Värske kapsa mahl soodustab mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi. Kapsamahl ning värske kapsas soodustavad seedimist. Välispidiselt on taimel põletikuvastane toime. [1] Kapsa kultivarid on laialdaselt kasutavad toidutaimed. Suure kiudainete sisalduse tõttu on taimel ka kergelt kõhtu lahtistav toime. Lisaks soodustab taim rasvade ainevahetust. [1]

Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., jt. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Võetud World Flora Online'i veebilehelt: http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000273071. Juurdepääs: 16. mai, 2024.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Brassicales
Family: Brassicaceae
Genus: Brassica
Species: wild cabbage - Brassica oleracea (L.) Cav.

Botanical Description
Wild cabbage - Brassica oleracea
Cabbage is an annual or biennial monoecious plant belonging to the Brassicaceae family and the Brassica genus. The plant grows 40–100 cm tall, with a glabrous surface and a grayish to bluish hue. The stem is leafy. The lower leaves are large, closely spaced, lyrate-pinnatifid, with strong veins and short petioles. Leaves in the middle and upper parts of the stem are ovate-lanceolate to lanceolate, sessile, and clasping at the base. Leaf margins are entire and wavy. The veins can have a purplish tint. The inflorescence stem is branched, measuring 50–100 cm in length. Flowers are arranged in a racemose compound inflorescence. The perianth is actinomorphic, with four sepals and four light yellow petals up to 20 mm long. The ovary is superior, bicarpellate, and syncarpous. The fruit is a silique, up to 10 cm long, with a short, thick, blunt beak. [1,2]

Brassica oleracea var. gongylodes
Kohlrabi, a variety of cabbage, was first botanically described in the 16th century. [1] It is the result of extensive artificial selection. Directed breeding has led to the thickening of the lateral meristem, resulting in a swollen stem resembling a turnip or club, but leafy. Stem leaves are clustered at the top of the "club," and are long-petioled. Kohlrabi blooms in its second year of growth.

Distribution
The plant is native to the coastal areas of southern and western Europe.

Effects and Uses
Cabbage is rich in minerals (potassium, phosphorus, calcium, iron, magnesium), organic acids (folic, tartaric, nicotinic, lactic), vitamins (carotenes, U, B1, B2, B5, C, D, P), sugars, amino acids, lysozymes, triglycerides, fiber, phylloquinone, and pyridoxine. [1]

It has antibacterial properties. Fresh cabbage juice promotes the healing of gastric and duodenal ulcers, aids digestion, and has a mild laxative effect due to its high fiber content. Topically, cabbage has anti-inflammatory properties. Cabbage cultivars are widely consumed as food plants and support fat metabolism. [1]

References
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., et al. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
3. WFO. (2023). Physostegia virginiana Benth. Retrieved from World Flora Online, accessed May 16, 2024.