Harilik hernes

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Oalaadsed / Fabales
Sugukond: Liblikõielised / Fabaceae
Perekond: Hernes / Pisum
Liik: Harilik hernes / Pisum sativum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik hernes on üheaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast, perekonnast hernes. Olenevalt sordist kasvab hernes 0,5 - 2 m kõrguseks. Taime vars on lamanduv ja/ või roniv. Vars on õõnes, neljakandiline, paljas, aluselt vahel harunev. Kogu taim on roheline kuni hallikasroheline (esineb ka purpurseid sorte). Hernel on abilehed ja sulgjad liitlehed vähearvuliste lehekestega (2-4 paari). Ülemise lehekese "asemel" on köitraag, lehekese muudend. Lehekesed on munajad kuni ovaalsed, ümaratipulised, terve-kuni hambuliseservalised. [1]

Õied tavaliselt üksikult või kahekaupa. Liblikjad õied on kuni 1 cm pikkuste raagudega. Tupplehed on munajad-süstjad ja moodustavad ümber liblikja õiekrooni kellukja tupe. Õiekrooni moodustavad suur ülemine kroonleht puri, kahest kroonlehest kokku kasvanud laevuke ja tiivad - kaks külgmist kroonlehte. Tolmukaid on 9, nendest 8 on liitunud ja moodustavad putkja kimbu, 1 tolmukas eraldi. Emakkond on monokarpne (üheviljalehine) ja ühekambriline, sigimik on ülemine. Vili on lame või silinderjas kaun, milles on ümmargused kollased kuni rohelised seemned. Kaun avaneb küpsedes mööda viljalehe liitumiste õmbluskohast ja mööda keskroodu. [1]

Levila
Looduslikult pärineb hernes Vahemeremaadest. Taime hakati kultiveerima Euroopas ja lähis-idas. Tänapäeval on tuurimad herne kasvatajad USA, Euroopa, Kanada ja Austraalia [2]

Toime ja kasutamine
Kasvatatakse toidutaimena. [1] Toored rohelised herned sisaldavad 79% vett, 14% süsivesikuid, sh kiudaineid ja tärklist, 5% valku. Mineraalidest kaltsiumi, rauda, magneesiumit, mangaani, fosforit, kaaliumi, naatriumi ja tsinki. Vitamiinidest karoteene, B grupi vitamiine: tiamiini, riboflaviini, niatsiini, folaati. Lisaks C, E ja K vitamiini. Kiudainete sisalduse tõttu seemnekestades on herneste söömisel seedimist soodustav toime. [3]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "pea". Encyclopedia Britannica, 22 May. 2024, https://www.britannica.com/plant/pea. Accessed 6 June 2024.
3. Dahl WJ, Foster LM, Tyler RT. Review of the health benefits of peas (Pisum sativum L.). Br J Nutr. 2012 Aug;108 Suppl 1:S3-10. doi: 10.1017/S0007114512000852. PMID: 22916813.