Maapirn

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliohyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Päevalill / Helianthus
Liik: Maapirn / Helianthus tuberosus L.

Botaaniline kirjeldus
Maapirn ehk mugulpäevalill on mitmeaastane mugulaid moodustav rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast päevalill. Taim kasvab 1,5–3 m kõrguseks. Leheseis on taime alumises osas vastak, ülemises osas aga vahelduv. Lehed on munajad, saagja servaga, karekarvased, terava tipu ja rootsuga lihtlehed. Lehed mõõtmetelt kuni 30 cm pikad. Varre ülemises osas asuvad lehed on väiksemad ja kitsamad. Maaaluses osas on sageli piklikud ja ebaühtlased, tavaliselt 7,5–10 cm pikad ja 3–5 cm paksud ingverijuurt meenutavad mugulad, mille värvus varieerub heledast pruunist kuni valge, punase või lillani.

Korvõisikud arenevad tipmistesse lihtsatesse kobaratesse. Õisikud on 5–10 cmläbimõõduga: 60 või enam väikest kollakaspruuni kuni mustjat putkõit on ümbritsetud 10-20 keelõiega. Keelõied 2-4 cm pikad, kollased, terava tipuga. Õied lõhnavad lühiajaliselt vanilli-šokolaadi järele. [1]

Levila
Taim pärineb Põhja-Ameerikast kuid on levinud Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse. Kesk-Euroopas on see üks kiiremini levivaid invasiivseid taimeliike. [2]

Toime ja kasutamine
Maapirni koostises on inuliin ja selle derivaadid, mis on tõhusad diabeedivastased, kõhukinnisust leevendavad, kehakaalu vähendavad ja ainevahetust parandavad ained. Lisaks on maapirn tuntud oma kõrge kolesterooli, triglütseriidide ja glükoosi taset langetava toime poolest. Sellel on ka immunostimuleerivad omadused, see kaitseb mao limaskesta, ennetab kõhukinnisust, aknet, parandab ainevahetust lipiidide häirete korral ja omab tsütotoksilisi omadusi rinnavähi korral. Maapirni kasutatakse ka südame-veresoonkonna haiguste, krooniliste nakkushaiguste, kroonilise väsimussündroomi, soolefloora häirete ja immuunsüsteemi häirete raviks. [3]

Kasutatud allikad
1. 'WFO (2024): Helianthus tuberosus L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000091975. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Wikipedia contributors. (2024, January 1). Jerusalem artichoke. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 07:35, January 4, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Jerusalem_artichoke&oldid=1192941981
3. Sawicka, B., Skiba, D., Pszczółkowski, P., Aslan, I., Sharifi-Rad, J., & Krochmal-Marczak, B. (2020). Jerusalem artichoke (Helianthus tuberosus L.) as a medicinal plant and its natural products. Cellular and molecular biology (Noisy-le-Grand, France), 66(4), 160–177.