/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Väävelkollane kosmos

Väävelkollane kosmos

Views: 42

Väävelkollane kosmos

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Kosmos / Cosmos
Liik: Väävelkollane kosmos / Cosmos sulphureus Cav.

Botaaniline kirjeldus
Väävelkollane kosmos on üheaastane korvõieliste sugukonda ja kosmose perekonda kuuluv taim. Taim kasvab 30-100 (-200) cm kõrguseks. Varred on peenikesed, tugevalt hargnenud, püstised, veidi neljakandilised, peaaegu paljad, kuid mõned üksikud suured valkjashallid karvad muudavad taime vähetorkivaks. Lehed kuni 15 cm pikkused, 2- või 3-kordselt sulgjalt lõhestunud (kaheli kuni kolmeli sulglõhised); lehe jaod on terava, teritunud tipuga, 3–5 mm laiad, paljad või mõne tugeva karvaga; leheroots on peenike, kandiline; ülemistel lehtedel palju lühem või puudub üldse, sageli karvaste äärtega laienenud alusel. [1] 

Korvõisik on umbes 5 cm läbimõõduga. Seda ümbritsevad keelõied, millel on silmatorkavalt oranž kroon, need on tavaliselt 15-20 mm pikad ja tipust 3-hambulised. Putkõisi on arvukalt. Putkõis silinderjas, 7-12 mm pikkune, eristumata kroonlehtedega, seest karvane. Tolmukad kollased, umbes 3 mm pikad. Emakas on silindriline, aluselt veidi laienenud, lühikeste tõusvate pappusekarvadega. Seemned on mustad, umbes 20 mm pikad, peenikesed, veidi kõverad, teravalt nurgelised seemnised; seemnise ülemine kolmandik aheneb tõusvaks, harjastega nokaks, mis lõpeb kahe sirge, tagurpidi harjastega ogaga, need aitavad kaasa loomlevile (zoohooriale). [1] 

Levila
Liik on pärit Mehhikost ja Guatemalast ning teda on laialdaselt kasvatatud ilutaimena. taime on leitud metsistununa ja naturaliseerunult paljudes teistes maailma osades. Kasvab jäätmaadel ja teede servades. Võib esineda massiliselt. [1] 

Toime ja kasutamine
Noori võrsed süüakse Indoneesias toorelt või keedetuna (tuntud kui lalab või gudang). Õitest saadakse oranžikaskollast värvainet, mida on kasutatud nii Ameerikas põlisrahvaste hulgas ja kui ka hiljem, Lõuna-Aafrikas, villa värvimiseks. Taim sisaldab terpenoidide, fenoolsed ühendeid, parkaineid ja flavonoide. Taime ürti on kasutatud haavaravis ja palavikualandajana. [2] Vietnamis kasutatakse abordi esile kutsumiseks, kuid kirjanduslikud allikad väitele puuduvad.

Kasutatud allikad
1.WFO (2023): Cosmos sulphureus Cav. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000030713. Accessed on: 31 Dec 2023
2. Ortega-Medrano, R. J., Ceja-Torres, L. F., Vázquez-Sánchez, M., Martínez-Ávila, G. C. G., & Medina-Medrano, J. R. (2023). Characterization of Cosmos sulphureus Cav. (Asteraceae): Phytochemical Screening, Antioxidant Activity and Chromatography Analysis. Plants, 12(4), 896. https://doi.org/10.3390/plants12040896