Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Artemisia
Species: Sweet wormwood - Artemisia annua L.

Botanical Description
Sweet wormwood is an annual herbaceous plant, 40–150 cm tall. Its stems are usually erect, heavily branched at the top, and covered with dense white, gray, or silvery felt-like hairs. [2,3] The leaves are alternately arranged along the stem, about 4–7 cm long and 1.5–3 cm wide. They are usually divided, most often pinnatifid or pinnately lobed, though less frequently entire with smooth edges. [3] Lower stem leaves are 3–5 cm long and dark green. [2] Middle and upper leaves are smaller, less divided, and either short-petioled or sessile. [3] Stem branches typically bear flowers, while non-flowering branches are weaker. [2]

The flowers are small, borne in compound racemes formed by clusters of capitula. Green or yellow flower heads are numerous, about 2–3 mm in diameter, and may contain a small amount of nectar. [3]

Distribution
Originally native to Asia, sweet wormwood has been cultivated in Africa, Europe, and South America. [1,3] It is widely grown in large quantities in China, Kenya, Tanzania, and Vietnam. The plant thrives in clayey, well-drained soils and is tolerant of drought and low-moisture conditions. [3]

Effects and Uses
Over 600 secondary metabolites have been identified in sweet wormwood, including sesquiterpenoids, triterpenoids, monoterpenoids, steroids, flavonoids, coumarins, alkaloids, and benzoids. The primary compound, artemisinin, and its derivatives are well-known for their antimalarial, anticancer, and antifungal properties. The leaves, which contain artemisinin, are used as raw material for treating malaria and as an anti-inflammatory agent for other conditions. [3]

Sweet wormwood also exhibits inhibitory effects on parasites (e.g., Plasmodium, Toxoplasma gondii, Leishmania, Acanthamoeba, Schistosoma), viruses (e.g., hepatitis A virus, herpes simplex viruses 1 and 2, HIV), fungi (Candida, Malassezia, Saccharomyces spp.), and bacteria (Enterococcus, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus, Listeria, Haemophilus, Escherichia, Pseudomonas, Klebsiella, Acinetobacter, Salmonella, Yersinia spp.). [4] In vivo experiments with mice have demonstrated its inhibitory effects on tumor cells. [5]

References
1. Feng, X., Cao, S., Qiu, F., & Zhang, B. (2020). Traditional application and modern pharmacological research of Artemisia annua L. Pharmacology & Therapeutics, 216, 107650. https://doi.org/10.1016/J.PHARMTHERA.2020.107650
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
3. Lillepärg, K. (2022). Üheaastase puju meditsiinilise kasutamise võimalused. http://dspace.ttk.ee:8080/bitstream/handle/123456789/193/F3_Lillep%C3%A4rg.pdf
4. Feng, X., Cao, S., Qiu, F., & Zhang, B. (2020). Traditional application and modern pharmacological research of Artemisia annua L. Pharmacology & Therapeutics, 216, 107650. https://doi.org/10.1016/j.pharmthera.2020.107650
5. Lang, S. J., Schmiech, M., Hafner, S., Paetz, C., Steinborn, C., Huber, R., Gaafary, M. E., Werner, K., Schmidt, C. Q., Syrovets, T., & Simmet, T. (2019). Antitumor activity of an Artemisia annua herbal preparation and identification of active ingredients. Phytomedicine: International Journal of Phytotherapy and Phytopharmacology, 62, 152962. https://doi.org/10.1016/j.phymed.2019.152962

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Puju / Artemisia
Liik: Üheaastane puju / Artemisia annua L.

Botaaniline kirjeldus
Üheaastane puju on üheaastane 40 – 150 cm kõrgune rohttaim. Varred on tavaliselt püstised, tipuosas tugevalt harunenud ja kaetud tihedate valgete, hallikate või hõbedaste viltjate karvadega. [2,3] Lehed paiknevad varrel vahelduvalt ning on umbes 4–7 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad. Tavaliselt on lehed lõhestunud, kõige sagedamini sulghõlmised või sulgjagused, harvemini terved ja sirge leheservaga. [3] Alumised varrelehed 3–5 cm pikad, tumerohelised. [2] Keskmised ja ülemised lehed on väiksemad, vähem lõhestunud ja lühikese leherootsuga või hoopis ilma rootsuta. [3] Varreharud on enamasti õisikuga, õiteta harud nõrgad. [2] Õied paiknevad väiksed korvõisikutes liitõisikuid moodustavates kobaratest. Rohelist või kollast värvi õisikuid on palju, nende läbimõõduks on umbes 2 – 3 mm ja võivad sisaldada natuke nektarit. [3]

Levila
Looduslikult kasvas taim algselt Aasias (artikkel), kuid hiljem hakati taime kasvatama Aafrikas, Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. [1,3] Suurtes kogustes kasvatatakse puju Hiinas, Keenias, Tansaanias ja Vietnamis. Üheaastane puju kasvab hästi savises ja kuivendatud mullas, on põua ja vähese niiskusega tingimuste suhtes üsna tolerantne. [3]

Toime ja kasutamine
Üheaastasest pujust on leitud üle 600 erineva sekundaarse metaboliidi, nende hulgas seskviterpenoidid, triterpenoidid, monoterpenoidid, steroidid, flavonoidid, kumariinid, alkaloidid ja bensenoidid. Üheaastasest pujust leiduv põhiühend artemisiniin ja tema derivaadid on tuntud oma malaariavastase, vähivastase ja seenevastase toime tõttu. Droogiks on lehed, mis sisaldavad peamise komponendina artemisiniini ning mida kasutatakse lisaks malaaria ravile veel ka põletikuvastase toime pärast erinevate haiguste ravimisel. [3]

Üheaastane puju omab ka inhibeerivaid toimeid parasiitide (näiteks Plasmodium, Toxoplasma gondii, Leishmania, Acanthamoeba, Schistosoma), viiruste (näiteks A-hepatiidi viirus, herpes simplex viirused 1 ja 2, HI-viirus), seente (Candida, Malassezia, Saccharomyces spp.) ja bakterite (Enterococcus, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus, Listeria, Haemophilus, Escherichia, Pseudomonas, Klebsiella, Acinetobacter, Salmonella, Yersinia spp.) vastu. [4] In vivo katsed hiirtega on tõestatud inhibeerivat toimet kasvajarakkudele. [5]

Kasutatud allikad
1. Feng, X., Cao, S., Qiu, F., & Zhang, B. (2020). Traditional application and modern pharmacological research of Artemisia annua L. Pharmacology & Therapeutics, 216, 107650. https://doi.org/10.1016/J.PHARMTHERA.2020.107650
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
3. Lillepärg, K. (2022). Üheaastase puju meditsiinilise kasutamise võimalused. http://dspace.ttk.ee:8080/bitstream/handle/123456789/193/F3_Lillep%C3%A4rg.pdf? sequence=8&isAllowed=y 
4. Feng, X., Cao, S., Qiu, F., & Zhang, B. (2020). Traditional application and modern pharmacological research of Artemisia annua L. Pharmacology & therapeutics, 216, 107650. https://doi.org/10.1016/j.pharmthera.2020.107650
5. Lang, S. J., Schmiech, M., Hafner, S., Paetz, C., Steinborn, C., Huber, R., Gaafary, M. E., Werner, K., Schmidt, C. Q., Syrovets, T., & Simmet, T. (2019). Antitumor activity of an Artemisia annua herbal preparation and identification of active ingredients. Phytomedicine : international journal of phytotherapy and phytopharmacology, 62, 152962. https://doi.org/10.1016/j.phymed.2019.152962