Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales)
Sugukond: Magunalised (Papaveraceae)
Perekond: Läänemagun (Eschscholzia)
Liik: Kalifornia läänemagun - Eschscholzia californica Cham.

Botaaniline kirjeldus
Kalifornia läänemagun on üheaastane magunaliste sugukonda, perekonda läänemagun kuuluv lühiealine rohttaim. Taimel on paljad, sinakasrohelised pikisoonilised varred, need on püstised kuni paljuharunenud. Kõrgus on enamasti 30-60 cm. Lehed on kolmetiselt sulgjagused, lineaalsete hõlmadega. Lehed rootsuga, juurmised lehed pikarootsulised, varrelehed kõrguse suurenedes lüheneva rootsuga.

Looduslikes populatsioonides on õied mitmekesised: Ameerika põhja- ja rannikualade looduslikus levilas on kroonlehtede värvus enamasti kollane, samas kui kesk- ja lõunaosas levivad populatsioonid näitavad rohkem oranži kroonlehtede värvi. Õied on üksikult, 5-15 cm pikkuste õieraagudega. Õiepõhi on nõgus, lehtri-või peaaegu torukujuline, 3-4 mm läbimõõduga; õitsemise järel tassikujuline; serv laineliselt tagasipööratud. Õiekate on kaheli, neljatine. Tupp liitlehine, koonusjas, ümbritseb nupus kroonlehti; õite avanedes pudeneb. Kroonlehed lahklehised, 2.5-3 cm pikad, kollased või oranžid (harvem valkjaskollased), mõnikord on pinnukesel oranžid täpid. Tolmukate arv varieerub 16 ja 39 vahel. Esimeses tolmukapöörises on neli tolmukat ja kõigis järgnevates pööristes kuus tolmukat. Tolmukad koosnevad lühikesest niidist ja pikast, kaheharulisest tolmukapeast. Tolmukate alaosa on sageli tumedat pruuni värvi, ülejäänud osad on erksalt kollased. Emakkond koosneb kahest ühendatud karpellist ja emakakael on lühike. Neli emakasuuet on kaetud papillidega, mis sageli painduvad õie aluse pool. Õied avanevad ainult päikesevalguses.Viljaks on paljuseemneline kuni 5 cm pikkune kupar, milles valmib kaks rida seemneid. Kupra kuivades avaneb see alt üles ja paiskab seemned kuni 1,5 m kaugusele. Ümarad mustad või pruunid seemned võivad püsida mullas pikalt, kuni kasvutingimused on soodsad ning sobival aastal idanevad ja õitsevad need massiliselt ja korraga täites maastikke õiemerega. [1-3]

Levila
Kalifornia läänemagun kasvab Põhja-Ameerika edelaosas, Eestis kasvatatakse palju ilutaimena. Taim eelistab vahemerelist kliimat. [2]

Toime ja kasutamine
Kalifornia läänemaguna sisaldab bensüülisokinoaliini alkaloidide (BIA). Fütrokeemiliste analüüside kohaselt sisaldavad nii taime maapealsed osad kui ka juured alkaloide, kusjuures juurtes on nende kontsentratsioon kõrgem, ulatudes kuni 1,6% kuivkaalust. Alkaloidide hulka kuuluvad bensfenantriidiinid (sanguinariin, chelirubiin, makarpiin, chelerütriin, chelilutiin), protopiinid (protopiin, allokrüptopiin), aporfiini alkaloidid (magnofloriin, korüdiin, isoboldiin, N-metüüllaurotetaniin), lihtsad bensüülisokinoaliinid (retikuliin) ja paviinalkaloidid (kalifornidiin, kariakhiin, eskoltsiin). Juurtes on peamiselt bensfenantriidiinid ja protopiinid, samas taime õhuosades leidub rohkelt paviine ja mõningaid aporfiinalkaloide. [2, 4]

Kalifornia läänemaguna ekstraktil on tuvastatud seenevastane, valuvaigistav, ärevusvastane ja rahustav toime. Ekstrakt on leidnud kasutust ka une esilekutsumisel. Uuringud on näidanud, et kalifornia läänemaguna ekstrakti mõju all olevad hiired näitasid alaväärtuslikku käitumuslikku sooritust erinevates keskkondades läbi viidud testides, mis toetab taimse ekstrakti kasutamist unetuse vastu. Lisaks on leitud, et (S)-retikuliin, mis on üks taime vähem esinevatest alkaloididest, mõjub depressiivselt, modulleerides kloori voolu GABA(A) retseptorites. [2, 4]

Sanguinariin, mis on Kalifornia läänemaguna juure ja rakkude kultuurides leiduv peamine alkaloid, on näidanud herbivooride tõrjumise aktiivsust ja antimikroobseid efekte. Sellel on tsütotoksiline toime, mis väljendub DNA ning RNA sünteesi inhibeeriminena. [4]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Eschscholzia californica Cham. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000680430. Accessed on: 07 Jan 2024
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
3. Becker, A., Yamada, Y., & Sato, F. (2023). California poppy (Eschscholzia californica), the Papaveraceae golden girl model organism for evodevo and specialized metabolism. Frontiers in plant science, 14, 1084358. https://doi.org/10.3389/fpls.2023.1084358
4. Al-Snafi, A. E. (2017). Eschscholzia Californica: A phytochemical and pharmacological review. University of Thi-Qar. https://doi.org/10.5281/zenodo.344931

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Papaveraceae
Genus: Eschscholzia 
Species: California poppy - Eschscholzia californica Cham.

Botanical description
California Poppy (Eschscholzia californica) is a short-lived annual herbaceous plant belonging to the family Papaveraceae. The plant features glabrous, bluish-green, longitudinally striated stems that are erect and often branched. It typically grows to a height of 30–60 cm. Leaves are tripinnately dissected with linear segments, petiolate, and vary in length. Basal leaves have longer petioles, while stem leaves have progressively shorter petioles higher up the stem.

The flowers exhibit considerable diversity across their natural range. In northern and coastal North American populations, petals are primarily yellow, whereas central and southern populations display more orange hues. Flowers are solitary, borne on peduncles 5–15 cm long. The receptacle is cup-shaped or funnel-like, about 3–4 mm wide, with a wavy, reflexed edge after flowering. The perianth is double-layered and tetramerous. The calyx is conical and encloses the petals in the bud, dropping off when the flower opens. Petals are free, 2.5–3 cm long, and may be yellow, orange, or occasionally pale yellow, sometimes with orange markings at the base. The number of stamens ranges between 16 and 39, arranged in concentric whorls. The pistil consists of two fused carpels with a short style and four stigma lobes covered in papillae. Flowers only open in sunlight.

The fruit is a multi-seeded capsule, up to 5 cm long, which splits open from the base upwards to disperse seeds up to 1.5 m away. Seeds are black or brown, rounded, and can remain viable in the soil for extended periods, germinating en masse under favorable conditions. [1–3]

Distribution
Native to southwestern North America, the California poppy thrives in Mediterranean climates. In Estonia and other parts of Europe, it is widely cultivated as an ornamental plant. [2]

Effects and Uses
California poppy contains benzylisoquinoline alkaloids (BIA). Both aerial parts and roots are rich in these compounds, with the highest concentrations (up to 1.6% of dry weight) found in the roots. The alkaloids include benzophenanthridines (sanguinarine, chelirubine, macarpine, chelerythrine, chelilutine), protopines (protopine, allocryptopine), aporphine alkaloids (magnoflorine, corydine, isoboldine, N-methyl-laudanosine), simple benzylisoquinolines (reticuline), and pavine alkaloids (californidine, caryachine, escholine). Benzophenanthridines and protopines dominate in the roots, while pavine and aporphine alkaloids are prevalent in aerial parts. [2, 4]

The plant’s extracts have demonstrated antifungal, analgesic, anxiolytic, and sedative effects. It has been used to induce sleep, with studies showing that treated mice displayed reduced behavioral activity in various environments, supporting its use for insomnia. Additionally, (S)-reticuline, one of the lesser alkaloids, modulates GABA(A) receptor chloride channels, exhibiting depressant effects. [2, 4]

Sanguinarine, the main alkaloid in roots and cell cultures, shows herbivore deterrent and antimicrobial properties. It is cytotoxic, inhibiting DNA and RNA synthesis. [4]

References
1. WFO (2024). Eschscholzia californica Cham. Retrieved from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000680430
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Becker, A., Yamada, Y., & Sato, F. (2023). California poppy (Eschscholzia californica), the Papaveraceae golden girl model organism for evodevo and specialized metabolism. Frontiers in Plant Science, 14, 1084358. https://doi.org/10.3389/fpls.2023.1084358
4. Al-Snafi, A. E. (2017). Eschscholzia californica: A phytochemical and pharmacological review. University of Thi-Qar. https://doi.org/10.5281/zenodo.344931