Väike igihali

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Emajuurelaadsed / Gentianales
Sugukond: Koerakoolulised / Apocynaceae
Perekond: Igihali / Vinca
Liik: Väike igihali / Vinca minor L.

Botaaniline kirjeldus
Väike igihali on mitmeaastane, igihaljas roomav poolpõõsas koerakooluliste sugukonnast, perekonnast igihali. Taim levib mööda maapinda ja juurdub varre kaudu sõlmekohtadest, moodustades suuri kloonikolooniaid. Taim kasvab harva kõrgemaks kui 40 sentimeetrit ja ei roni ega keerdu. Taimel lehed igihaljad, vastakuti asetsevad, 2–4,5 cm pikkused ja 1–2,5 cm laiused. Need on läikivad, tumedalt rohelised, nahkja tekstuuriga ja tervete servadega. [1-3]
Õied arenevad peamiselt varakevadest suve keskpaigani, kuid mõned õied püsivad veel sügiseni. Õiekate lihtne, viietine. Õied on lehterjad, 2,5–7 cm laiad, meenutavad floksi omi. Pikaraolised lillakad, sinakad, roosad või valged õied asuvad üksikult lehtede kaenaldes. Õiepõhja lähedal on õielehed kokku kasvanud ja moodustavad putke. Õitseb maist septembrini. Vili on kukkurvili. [1-3]

Lähedalt suguluses olev liik Vinca major on sarnane, kuid kõigis osades suurem, samuti on sellel suhteliselt laiemad lehed, mille servad on karvased. [1]

Levila
Väike igihali on levinud Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas. Eestisse on taim varasemalt sisse toodud ilutaimena ning kasvab ainult kultuuris – aedades, parkides ja kalmistutel. Kasvab metsistunult päikesepaistelistel nõlvadel varjulises kohas. Õitseb maist juunini. [2,3]

Toime ja kasutamine
Väike igihali on mürgine taim. Taime ürt on toormeks ravimtööstuses, kus sellest valmistatakse vererõhuravimeid. Vanasti kasutati väikese igihalja lehtedest valmistatud tõmmist hambavalu leevendamiseks ning ka kõhulahtisuse korral. Homöopaatias on taim kasutusel köhavastase ja verejooksu peatava vahendina. [2,3]

Taime koostisesse kuuluvad vinkamiin, 1,2-dehüdroaspidospermidiin, vinkaminoreiin ja eburnamoniin. Vinkamiinil on veresooni laiendav ja hüpotensiivne toime, millel on domineeriv toime aju vereringele. [4] 

Kasutatud kirjandus
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2009, May 1). periwinkle. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/periwinkle-plant
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR kirjastus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: EestiEntsüklopeediakirjastus 
4. Neculai, A., Stanciu G., Mititelu, M. (2023). Determination of Active Ingredients, Mineral Composition and Antioxidant Properties of Hydroalcoholic Macerates of Vinca minor L. Plant from the Dobrogea Area. Molecules 28(15). DOI: 10.3390/molecules28155667