Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Betonica
Species: Betony - Betonica officinalis L.

Botanical Description
Betony (Betonica officinalis) is a perennial herbaceous plant in the Lamiaceae family. It grows to a height of 30–60 cm and forms compact mounds. The stem is square-shaped. Betony leaves are obovate to oval, slightly wrinkled in texture, with toothed margins. Glandular structures on the plant's surface release a bitter, aromatic oil. The tubular calyx is 5–7 mm long and has five teeth, edged with bristles. The corolla is 1–1.5 cm long, with an upper lip that is flat and nearly straight in profile. The plant produces four straight stamens, two of which are longer. Betony blooms mid-summer to early autumn, from July to September. The fruit is a dry schizocarp, splitting into nutlets. [1-3]

Distribution
Betony is widespread throughout Europe. In Estonia, it is found sporadically, with the highest number of occurrences recorded in Pärnu and Tartu counties. [3]

Effects and Uses
The aerial parts of Betony contain phenylethanoid glycosides, including betonyosides A-F, acteoside, an isomer of acteoside, campneosides II, forsythoside B, and leucoseptoside B. The roots are rich in diterpene glycosides such as betonicosides A-D and the diterpene betonicolide​​.
In traditional Austrian medicine, Common Betony has been used both internally as tea and externally in compresses or baths to treat respiratory, gastrointestinal, neurological, dermatological, and gynecological issues. It has been used for anxiety, gallstones, heartburn, hypertension, migraines, neuralgia, and as an antiperspirant​​. [1]

Common Betony is also a popular ornamental plant used in mass plantings, at the forefront of borders, or in naturalistic meadow settings. It is often employed as an edging plant but grows well in containers and near hardscaped areas like patios or walkways. Its compact growth habit makes it suitable for small gardens, cottage-style landscapes, or rockeries. [3]

References
1. D. Stegăruș, E. Lengyel, G. F. Apostolescu, et al. (2021). Phytochemical Analysis and Biological Activity of Three Stachys Species (Lamiaceae) from Romania. Plants (Basel). PMID: 34961181. DOI: 10.3390/plants10122710
2. North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox. (n.d.). Betonica officinalis (Betony, Bishop's Wort, Common Hedgenettle, Lousewort, Purple Betony, Stachys officinalis, Wood Betony, Woundwort). Available at: https://plants.ces.ncsu.edu/plants/betonica-officinalis/
3. Wikipedia. (n.d.). Betonica officinalis. Available at: https://en.wikipedia.org/wiki/Betonica_officinalis

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae)
Perekond: Tõnnike (Betonica)
Liik: Harilik tõnnike - Betonica officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik tõnnike on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kasvab 30–60 cm kõrguseks ja moodustab padjandeid. Vars neljakandiline. Tõnnikese lehed on äraspidimunajad, ovaalsed, veidi kortsus tekstuuriga ja hambuliste servadega. Taime pinnal olevad näärmekesed eritavad mõru, aromaatset õli. Tupplehtedest moodustunud putke pikkus on 5–7 mm, sellel on 5 hammast, mis on harjastega ääristatud. Kroonleht on 1–1,5 cm pikk. Selle ülemine huul on lame, peaaegu sirge küljelt vaadates. Tolmukad on sirgelt väljaulatuvad, neid on neli ja kaks nendest on pikemad. Tõnnike õitseb kesksuvel juulist septembrini. Vili on kuiv lõhisvili (skisokarp). [1-3]

Levila
Levinud terves Euroopas. Eestis paiguti, kõige enam leiukohti on Pärnu- ja Tartumaal. [3]

Toime ja kasutamine
Taime maapealsed osad sisaldavad fenüületanoidi glükosiide (betonüosiidid A-F) ja atsetosiidi, atsetosiidi isomeeri, kampneosiide II, forsitosiidi B ja leukoseptosiidi B. Juured sisaldavad diterpeenglükosiide, betonikosiide A-D ja diterpeeni betonikolidi​​. Traditsioonilises Austria meditsiinis on harilikku tõnnikest kasutatud nii teena seespidiselt kui ka välispidiselt kompresside või vannidena. Tõnnikest on kasutatud hingamisteede, seedetrakti, närvisüsteemi, naha ja günekoloogiliste probleemide raviks. Taim aitab ärevuse, sapikivide, kõrvetiste, kõrge vererõhu, migreeni ja neuralgia raviks ning higistamise vältimiseks​​. [1]

Harilik tõnnike populaarne aiataim, mida kasutatakse massistutustes, piiride eesosas või looduslikus niiduseadistuses. Kasutatakse sageli ääristaimena, kuid see kasvab hästi ka konteinerites või kõvapindade läheduses, nagu terrassid või kõnniteed. Selle väike kasvukuju muudab selle ideaalseks väikestesse aedadesse, maakodu aedadesse või kiviktaimlatesse. [3]

Kasutatud allikad
1. D. Stegăruș, E. Lengyel, G. F. Apostolescu, jpt. (2021). Phytochemical Analysis and Biological Activity of Three Stachys Species (Lamiaceae) from Romania. Plants (Basel), PMID: 34961181. DOI: 10.3390/plants10122710 
2. North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox. (n.d.). Betonica officinalis (Betony, Bishop's Wort, Common Hedgenettle, Lousewort, Purple Betony, Stachys officinalis, Wood Betony, Woundwort). Võetud aadressilt: https://plants.ces.ncsu.edu/plants/betonica-officinalis/​``【oaicite:3】``&#8203 
3. Wikipedia. (n.d.). Betonica officinalis. Võetud aadressilt https://en.wikipedia.org/wiki/Betonica_officinalis​``【oaicite:2】``​​``【oaicite:1】``​​``【oaicite:0】``​