Harilik silla

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüdoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledonae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Asparilised / Asparagaceae
Perekond: Siniliilia / Scilla
Liik: Harilik silla/ Scilla siberica Andrews

Botaaniline kirjeldus
Siberi siniliilia on mitmeaastane aspariliste sugukonda, siniliilia perekonda kuuluv sibultaim. Taime kõrgus jääb vahemikku 15–25 cm. Taime vars on paljas ja lehtedeta. Esinevad vaid juurmised lehed, mis paiknevad taime alusel rosetina, neid on 2 kuni 5. Lehed on lineaalselt lantsetjad, kiiljad, lamedad, kaarroodsed ja tervete servadega. Maa-alune osa koosneb väikesest munajas sibulast, mille soomusetest moodustunud koor on tumelillad. [1,2]

Õied on korrapärased (aktinomorfsed) ja nende värvus varieerub taevasinisest tumesiniseni, harvemini võivad need olla valged. Õie läbimõõt on 25–30 mm. Õiekate lihtne, kolmetine. Krooni moodustavad kuus kahes ringis paiknevat sinist õiekattelehte. Tolmukaid on kuus, erinevalt teistest perekonna liikidest ei ole need kokku kasvanud. Õietolm on sinine. Emakkond koosneb kolmest kokkukasvanud karpellist. Kobarjas õisik on lõtv, 2–5 nõtkelt asetseva õiega. Vili on sfääriline, kolmeosaline kupar, mille pikkus on 8–10 mm. Kui kupar on küpsenud, muutub see lillaks ja avaneb ning väikesed tumepruunid seemned pudenevad välja. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. [1,2]

Leviala
Silla on pärit Euroopa Venemaalt (Valgevene, Ukraina, Moldova, Krimm), Türgist, Põhja-Iraagist, Kaukaasiast, Austriast, Ida-Kesk-Euroopast, Balkani poolsaarelt ja Rumeeniast. Hajusalt kogu Eestis.

Toime ja kasutamine
Sillas leiduvad ühendid omavad potentsiaali kasutamiseks antidiabeetiliste, antioksüdantsete ja antimikroobsete ainete arendamisel. Need leid võivad aidata võidelda mitmesuguste terviseprobleemide vastu, sealhulgas diabeedi, oksüdatiivse stressi ja nakkushaigustega. [3]

Silla on mürgine taim. Taime puudutamine võib tundlikel inimestel põhjustada löövet, kuid selle söömine tekitab palju tõsisemaid probleeme kui ainult kõhuärritust. Siberi silla sisaldab suures koguses südamele toksilisi glükosiide, mis ründavad ja kahjustavad südamelihast ning võivad viia surmani. Nagu enamiku sillade puhul, kaasnevad selle söömisega sümptomiteks oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja suuvalu. Lisaks alandab see südame löögisagedust, mõnikord ohtlikult madalale tasemele.

Uuringud on näidanud, et perekonna silla liikides leidub triterpeene ja triterpenoidseid saponiine, bufadienoliide, alkaloide, stilbenoide ja lignaanid. On teatatud mitmesugustest bioloogilistest aktiivsustest, nagu antimikroobne, põletikuvastane, antioksüdantne, antituumor ja glükosidaasi inhibeeriv toime. [4]

Kasutatud kirjandus
1. Luontoportti. (n.d.). Siberian Squill. Retrieved from https://luontoportti.com/en/t/1968/siberian-squill
2. Harilik siniliilia. (29. juuni 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 16:58, 19. november 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_siniliilia&oldid=6431124.
3. Aydın, B., Yuca, H., Karakaya, S., Bona, GE., Göger, G., Tekman, E., Şahin, AA., Sytar, O., Civas, A., Canlı, D., Pınar, NM., & Guvenalp, Z. (2022). The anatomical, morphological features, and biological activity of Scilla siberica subsp. armena (Grossh.) Mordak (Asparagaceae). Protoplasma, 260(2), 371-389. https://doi.org/10.1007/s00709-022-01784-9. PMID: 35716225
4. Fan, M.-Y., Wang, Y.-M., Wang, Z.-M., & Gao, H.-M. (2014). Advances on chemical constituents and pharmacological activity of genus Scilla. China Journal of Chinese Materia Medica, 39(2), 162-170. https://doi.org/10.4268/cjcmm20140202