Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Scilla
Species: Bossier's glory-of-the-snow - Scilla luciliae (Boiss.) Speta

Botanical description
The Bossier's glory-of-the-snow (Chionodoxa luciliae) is a perennial bulbous plant from the Asparagaceae family, genus Scilla. The plant grows to a height of 8–15 cm. [1] The leaves are basal, linear, and arcuate-veined, with 2–4 leaves developing per bulb. The bulb is ovoid. [3] The perianth is simple and trimerous. The star-shaped flowers have six tepals that spread almost flat and are arranged sparsely in simple racemose clusters of 2–3 flowers. The small, upward-facing flowers are light blue with a white center. There are six stamens, which are fused at the base to form a cone-shaped structure in the center of the flower. The anthers are yellow. The fruit is a three-part capsule.

Distribution
The blue glory-of-the-snow grows naturally in mountainous regions of Asia Minor and the island of Crete. It can thrive in alpine environments up to 2000 meters above sea level. The plant is adaptable and grows in full sun or partial shade, preferring well-drained soil. These plants bloom along the edges of melting snow patches in early spring and spend the summer dormant in the soil as bulbs. [2]

Effects and use
The plant contains glycosides and exhibits cytotoxic properties. [4] It is primarily used in landscaping and ornamental horticulture.

References
1. Aiasõber. (n.d.). Kirgaslill. Retrieved from https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kirgaslill/ (Accessed: September 23, 2023).
2. Lepik, A. (2011). Kirgaslilled - kevadised kaunitarid. Maakodu. Retrieved from https://maakodu.delfi.ee/artikkel/44684179/kirgaslilled-kevadisedkaunitarid (Accessed: September 23, 2023).
3. JSTOR. (n.d.). Scilla luciliae. Retrieved from https://plants.jstor.org/compilation/Scilla.luciliae (Accessed: September 23, 2023).
4. Ori, K., Kuroda, M., Mimaki, Y., Sakagami, H., & Sashida, Y. (2003). Norlanostane and lanostane glycosides from the bulbs of Chionodoxa luciliae and their cytotoxic activity. Chemical & Pharmaceutical Bulletin, 51(1), 92–95. https://doi.org/10.1248/cpb.51.92

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Üheidulehelised (Monocotyledon)
Selts: Asparilaadsed (Asparagales)
Sugukond: Asparilised (Asparagaceae)
Perekond: Silla (Scilla)
Liik: Sinine kirgaslill / Scilla luciliae (Boiss.) Speta

Botaaniline kirjeldus
Sinine kirgaslill on mitmeaastane aspariliste sugukonda, perekonda silla kuuluv sibultaim. Taim kasvab 8–15 cm kõrguseks. [1] Lehed juurmised, lineaalsed, kaarroodsed, neid areneb 2–4 ühe sibula kohta. Sibul munajas. [3] Õiekate lihtne, kolmetine. Tähekujulistel õitel on kuus õiekattelehte, mis laotuvad peaaegu tasapinnaliselt ja paiknevad hõredas 2-3 kaupa lihtsates kobarjastes õisikes. Väikesed, ülespoole suunatud õied on helesinised, valge keskosaga. Tolmukaid on kuus; need on aluselt kokkukasvanud ja moodustavad õie keskele koonusja struktuuri. Tolmukapead on kollased. Vili on kolmeosaline kupar. 

Levila
Looduslikult kasvab mägistel aladel Väike-Aasias ja Kreeta saarel. Kirgaslill võib mägedes kasvada kuni 2000 m kõrguse piiril.  Taim on kohanev ja kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus, eelistab vett hästi läbilaskvat mulda. Taimed õitsevad lumelaikude ääres varakevadel; suvitub mullas sibulana.[2]

Toime ja kasutamine
Taim sisaldab glükosiide ja omab tsütotoksilist toimet. [4] Leiab kasutust haljastuses ja iluaianduses.

Kasutatud kirjandus
1. Aiasõber. (n.d.). Kirgaslill. Võetud aadressilt https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kirgaslill/ (23.09.2023)
2. Lepik, A. (2011). Kirgaslilled - kevadised kaunitarid. Maakodu. https://maakodu.delfi.ee/artikkel/44684179/kirgaslilled-kevadisedkaunitarid (23.09.2023)
3. JSTOR. (n.d.). Scilla luciliae. https://plants.jstor.org/compilation/Scilla.luciliae (23.09.2023)
4. Ori, K., Kuroda, M., Mimaki, Y., Sakagami, H., & Sashida, Y. (2003). Norlanostane and lanostane glycosides from the bulbs of Chionodoxa luciliae and their cytotoxic activity. Chemical & pharmaceutical bulletin, 51(1), 92–95. https://doi.org/10.1248/cpb.51.92