Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Fragaria
Species: Wild strawberry - Fragaria vesca var. semperflorens L.

Botanical Description
Wild strawberry is a remontant variety of wild strawberry, yielding fruit until the first frost. The plant grows 5 to 20 cm in height with an upright and dense growth habit, forming compact tufts. The presence of stolons depends on the variety. The stem is upright or ascending, covered with spreading hairs at the base and appressed hairs at the top. The plant has trifoliate compound leaves with basal leaves on long petioles covered in spreading hairs. The terminal leaflet is ovate or rhombic with a short petiole, while the lateral leaflets are ovate and almost sessile. The leaf margins are serrated, with a smooth underside and a dark green upper surface with a bluish tint. Upper stem leaves are typically simple and serrated. The plant features a short, horizontal, or oblique rhizome covered with remnants of old leaves and stipules, equipped with numerous adventitious roots, enabling the plant to survive for several years. [1-4]

The flowers are bisexual, hypogynous, with a double perianth and pentamerous symmetry. The relatively small flowers, up to 2 cm in diameter, have triangular, pointed sepals. The petals are white, ovate, or round. Numerous stamens are present. The flowers are arranged in a small corymb, with long peduncles covered in appressed hairs. The flowering period extends from late May to June. The fruit is an aggregate fruit comprising small achenes embedded on a fleshy receptacle. The ripe fruits are red with a pleasant aroma and taste. [1-4]

Habitat
Wild strawberry is naturally distributed in southeastern Europe and has been cultivated almost everywhere in Europe since the 18th century. It was introduced to Estonian cottage gardens in the mid-19th century. [3] In the Middle Ages, wild strawberries were grown in castle and monastery gardens for both ornamental and medicinal purposes. [2]

Properties and Uses
The berries and herb of the wild strawberry help remove excess water, bad cholesterol, uric acid, and oxalic acid from the body. They are suitable for heart and vascular diseases, relieving gout, alleviating joint pain, and treating liver ailments and colitis. The berries are recommended for kidney stones and spleen diseases. Strawberry tea enhances learning and working capacity and reduces stress. [2]

Strawberries contain the enzyme malic acid, also found in whitening toothpaste. Strawberry leaf tea is considered a more potent remedy than the berries themselves, effectively cleansing the body of waste products. Externally, the tea can be used to rinse the mouth and throat to neutralize bad breath and heal mucosal ulcers. [3] Due to their high salicylic acid content, alpine strawberries are excellent natural fever reducers. The berries contain iodine, helping compensate for iodine deficiency in daily food and water intake while lowering blood sugar levels. [2]

The dried leaves, harvested during flowering, are used as a diuretic in herbal medicine. The berries are also used in traditional remedies. [5]

References
1. E-elurikkus. (2023). Occurrences Record. Accessed 01.10.2023.
2. Niiberg, T. (2012). Kuumaasika raviomadused ja toiteväärtus. Accessed 01.10.2023, from https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/kuumaasika-raviomadused-ja-toitevaartus/.
3. Libek, A. V., & Eskla, V. (2012). Maalehe maasikaraamat. Tallinn: OÜ Hea Lugu. Accessed 01.10.2023, from https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/maasika-sustemaatiline-kuuluvus/.
4. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed (Rosales)
Sugukond: Roosõielised (Rosaceae)
Perekond: Maasikas (Fragaria)
Liik: Kuumaasikas - Fragaria vesca var. semperflorens L.

Botaaniline kirjeldus
Kuumaasikas on metsmaasika taasviljuv vorm. Saaki annab ta öökülmadeni. Taim kasvab 5 kuni 20 cm kõrguseks on püstise ja tihe kasvuga. Kuumaasikas moodustab tihedaid puhmaid. Stoolonite olemasolu sõltub sordist. vars on püstine või tõusev, alumises osas harali karvadega ja ülemises osas lidus karvadega.Taimel on kolmetised liitlehed, mille juurmised lehed asetsevad pikkadel, harali karvadega rootsudel. Tipmine leheke on munajas või rombjas, lühirootsuline, ja külgmised lehed on munajad ja peaaegu rootsuta. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised ja alt sinakad. Ülemised varrelehed on tavaliselt lihtsad ja hambulised. Taimel on lühike, horisontaalne või viltune risoom, mis on tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega ning varustatud rohkete lisajuurtega. See struktuur aitab taimel ellu jääda mitme aasta vältel. [1-4]

Õied on mõlemasugulised,  lahklehised, kaheli õiekattega, viietised. Õied on suhteliselt väikesed, kuni 2 cm läbimõõduga, ning nende tupplehed on kolmnurksed ja teravatipulised. Kroonlehed on valged, munajad või ümarad. Tolmukaid palju. Õied asuvad väheseõielises kännases, mille õieraod on pikad ja kaetud lidus karvadega. Õitsemisperiood on mai lõpust juunini. Vili on koguvili - see koosneb väikestest pähklikestest, mis asetsevad lihakaks muutunud õieteljel. Valminud viljad on punased, meeldiva lõhna ja maitsega. [1-4]

Levila
Kuumaasikas on looduslikult levinud Euroopa kaguosas, kultuurtaimena kasvatatakse kuumaasikat peaaegu kõikjal Euroopas alates 18. sajandist. Eesti taluaedades kasvatati kuumaasikat alates 19. sajandi keskpaigast. [3] Keskajal kasvatati kuumaasikat lossi- ning kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena. [2]

Toime ja kasutamine
Kuumaasikal kui metsmaasika teisendil on metsmaasikaga samad kasulikud omadused. Kuumaasikad ja kuumaasikaürt aitavad väljutada organismist liigset vett ja halba kolesterooli, kusi- ja oblikhapet. Seega sobivad nad väga hästi südame ja veresoonkonnahaigetele, podagra leevendamisel, liigesevalude mahendamisel, maksavaevuste ja jämesoolepõletike raviks. Kuumaasikaid soovitatakse süüa ka neerukivitõve ja põrnahaiguste korral. Kuumaasikatee tõstab õpi- ja töövõimet ning vähendab stressi. [2]

Maasikad sisaldavad ensüümi nimetusega maleiinhape, mida leidub ka valgendavates hambapastades. Kuumaasikalehetee  on tugevaim ravim kui maasikad ise. Selline tee puhastab organismi jääkainetest. Välispidiselt kõlbab sellise teega loputada suud ja kurku nii halva suulõhna mahendamiseks kui limaskestade haavandite parandamiseks. [3] Kuna kuumaasikas on palju salitsüülhapet, siis on ta väga hea looduslik palaviku alandaja. Maasikas sisaldab joodi ja kompenseerib joodivaegust igapäevases toidus ja joogivees ja alandab organismi suhkrutaset. [2]

Droogiks kasutatakse uriinierituse suurendamiseks peamiselt õitsemise ajal kogutud kuivatatud lehti. Rahvameditsiinis tarvitaakse ka marju. [5]

Kasutatud allikad
1. E-elurikkus. (2023). Occurrences Record. Vaadatud 01.10.2023.
2. Niiberg, T. (2012). Kuumaasika raviomadused ja toiteväärtus. Vaadatud 01.10.2023, veebisaidilt https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/kuumaasika-raviomadused-ja-toitevaartus/.
3. Libek, A. V., & Eskla, V. (2012). Maalehe maasikaraamat. Tallinn: OÜ Hea Lugu. Vaadatud 01.10.2023, veebisaidilt https://aianduskool.ee/maasikas6brad/artiklid/maasika-sustemaatiline-kuuluvus/.
4.  Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
5.  Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.