Süstemaatiline kuuluvus (APG IV) 
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Üheidulehelised (Monocotyledon)
            └── Kõrreliselaadsed (Poales)
                └── Kõrrelised (Poaceae)
                    └── Sidrunhein (Cymbopogon)
                        └── Harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus (DC.) Stapf) [1]

Botaaniline kirjeldus
Sidrunhein on troopilises kliimas kasvav kõrreline. Sidrunheina siledad sinakasrohelised lehed koosnevad lühikesest suletud lehetupest ja pikast avatud lehelabast, mis kasvab kuni 150 cm pikkuseks ja ripub otsast allapoole. Risoom on lühike, valge või helelilla. Teravate servadega lehed, mis lõhnavad aromaatselt sidruni järele, kui neid sõrmede vahel hõõruda, moodustavad kuni 120 cm kõrgusi puhmaid. Lehtede alus on paksenenud, sest noorima lehe tupest kasvavad välja uued lehed. Nii tekib sibulataoliselt üksteise sees paiknevatest lehtedest ring, kusjuures kõige vanemad lehed on väljaspool. Vaid harva moodustab sidrunhein tähkjaid õisikuid, enamasti paljuneb ta vegetatiivselt, võsudega. Õied on väikesed ja silmapaistmatud. Õitseb märtsist aprillini. Viljad on väikesed piklikud terised. [2]

Levila
Sidrunhein kasvab troopilistel ja lähistroopilistel Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika aladel. [1]

Kasvatamine, varumine, säilitamine
Taim eelistab kuiva ja hästiharitud mulda ning poolvarjulist kuni päikesepaistelist kasvukohta. Eesti tingimustes on võimalik kasvatada toataimena. Soojal ajal saab sidrunheina kasvatada kasvuhoones või õues peenras. Sidrunheina saab ületalve kasvatada mõõdukalt jahedates valgetes siseruumis. Soovituslik on taimelambi kasutamine. Talvitamisel on oluline, et taime üle ei kastetaks - see põhjustab juurte mädanemist. Paljundamine toimub seemnest või risoomist. Seemned idanevad hästi tempreatuuril 20–25°C ja võtab aega viiest päevast kuuni. [3] Kasvab kõige paremini aladel, kus aastased päevased temperatuurid jäävad vahemikku 24–30 °C, kuid talub temperatuure 18–34 °C. Kümnest kraadist madalam temperatuur võib taime hävitada. Eelistab keskmist aastast sademete hulka vahemikus 1 500–3 000 mm, kuid talub ka 700–4 200 mm. Kasvab kõige paremini niiskust säilitavas mullas täispäikese käes. Eelistab mulla pH-taset vahemikus 5–5,8, kuid talub ka vahemikku 4,3–7,3. Esimene saagikoristus toimub 120–240 päeva vanuselt, seejärel koristatakse taime iga 90–120 päeva järel. Taime majanduslik eluiga on neli aastat. [3] Toiduks tarvitatakse värskelt või kuivatatult. Ürti kogutakse iga 3-4 kuu tagant. Eeterlik õli destilleeritakse veeauruga värskest või osaliselt kuivast ürdist. [4] 

Keemiline koostis, toime ja kasutamine
Ürt sisaldab eeterlikku õli, flavonoide, triterpeene. Leheürt sisaldab umbes 1–2% eeterlikku õli. [4] Õli bioaktiivsed keemilised koostisosad varieeruvad sõltuvalt keskkonnatingimustest, milles taim kasvab. Eeterlik õli sisaldab tsitraali (terpenoidide ja geraniaali segu), genariooli, tsitronellooli ja α-oksobisabolooli. Õlidest on kasvukohast sõltuvalt leitav ka mürtseen, dipenteen,metüülhepteonoon, linalool, geraniool, nerool, tsitronellool ja fernesool. [4]

Uuringud näitavad, et sidrunheinal on antibakteriaalne, kõhulahtisusevastane, soolenugiliste-, seene-, amööbi- ja põletikuvastane toime. [2,4] Välja on toodud ka kõhupuhitusvastane ja spasme lõõgastav ning välispidiselt närvivalu leevendav toime. Loomkatsed on näidanud ka toimet vererõhule ja uriinierituele. [4] Rakukultuuris on tähendatud tsütotoksilist toimet kasvajarakkudele. [5] In vitro omab sidrunheina eeterlik õli plasmoodiumivastast toimet ja omab seega potentsiaali malaariavastases võitluses. [6] Katsetused on näidanud ka tsitraali toimet kasvajarakkudele. [7] Tsitraalist saadav jonoon on A-ja E-vitamiini sünteesi lähteaine. [4]

Harilikku sidrunheina kasutatakse laialdaselt kulinaarsetel eesmärkidel, eriti Aasia köögis, kus see annab toitudele sidrunise ja värskendava maitse. Samuti on see populaarne ravimtaim, mida tarvitatakse teedes ja eeterliku õlina. Ürti ja eeterlikku õli tarvitatakse nõrgalt kootava ja seedimist soodustava vahendina, ka külmetussümptomite korral. Korraga võetakse 3-6 tilka eeterlikku õli, mis tilgutatakse suhkrutükile. [4] Tulenevalt oma lenduvusest ja sidrunilaadsest aroomist kasutatakse sidrunheinaõli kosmeetikas, tualetitarvetes, insektitsiidides (nt sääskede peletajana) ning põllumajanduses multši-haljasväetisena. Farmaatsia- ja keemiatööstuses lisatakse seda parfüümide, lõhnaainete, seebide, pesuvahendite, habemeajamisjärgsete toodete ja kosmeetika tootmisesse ning toiduainetööstuses kasutatakse seda kulinaarse maitselisandina. [8]

Kasutatud allikad
1. WFO (2025): Cymbopogon citratus (DC.) Stapf. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000860954.
2. Ranade, S. S., & Thiagarajan, P. (2015). Lemon grass: An aromatic medicinal grass with potent pharmacognostic applications. International Journal of Pharmaceutical Sciences Review and Research, 35(2), 162-167. Retrieved from https://www.researchgate.net/profile/Shruti-Ranade/publication/290390651_Lemon_grass/links/57a6ba6708aefe6167b6ef54/Lemon-grass.pdf
3. Plants For A Future. (n.d.). Cymbopogon citratus - (DC. Ex Nees) Stapf. Retrieved February 26, 2025, from https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cymbopogon+citratus
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (pp. 270-271). Eesti Entsüklopeediakirjastus.
5. Trang, D. T., Hoang, T. K. V., Nguyen, T. T. M., Van Cuong, P., Dang, N. H., Dang, H. D., Nguyen Quang, T., & Dat, N. T. (2020). Essential Oils of Lemongrass (Cymbopogon citratus Stapf) Induces Apoptosis and Cell Cycle Arrest in A549 Lung Cancer Cells. BioMed research international, 2020, 5924856. https://doi.org/10.1155/2020/5924856
6. Kpoviessi, S., Bero, J., Agbani, P., Gbaguidi, F., Kpadonou-Kpoviessi, B., Sinsin, B., Accrombessi, G., Frédérich, M., Moudachirou, M., & Quetin-Leclercq, J. (2014). Chemical composition, cytotoxicity and in vitro antitrypanosomal and antiplasmodial activity of the essential oils of four Cymbopogon species from Benin. Journal of ethnopharmacology, 151(1), 652–659. https://doi.org/10.1016/j.jep.2013.11.027
7. Bayala, B., Bassole, I. H. N., Maqdasy, S., Baron, S., Simpore, J., & Lobaccaro, J. A. (2018). Cymbopogon citratus and Cymbopogon giganteus essential oils have cytotoxic effects on tumor cell cultures. Identification of citral as a new putative anti-proliferative molecule. Biochimie, 153, 162–170. https://doi.org/10.1016/j.biochi.2018.02.013
8. Oladeji, O. S., Adelowo, F. E., Ayodele, D. T., & Odelade, K. A. (2019). Phytochemistry and pharmacological activities of Cymbopogon citratus: A review. Scientific African, 6, e00137. https://doi.org/10.1016/j.sciaf.2019.e00137

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Üheidulehelised (Monocotyledon)
Selts: Kõrreliselaadsed (Poales)
Sugukond: Kõrrelised (Poaceae)
Perekond: Sidrunhein (Cymbopogon)
Liik: Harilik sidrunhein - Cymbopogon citratus (DC.) Stapf [1]

Botaaniline kirjeldus
Sidrunhein on troopilises kliimas kasvav kõrreline. Sidrunheina siledad sinakasrohelised lehed koosnevad lühikesest suletud lehetupest ja pikast avatud lehelabast, mis kasvab kuni 150 cm pikkuseks ja ripub otsast allapoole. Risoom on lühike, valge või helelilla. Teravate servadega lehed, mis lõhnavad aromaatselt sidruni järele, kui neid sõrmede vahel hõõruda, moodustavad kuni 120 cm kõrgusi puhmaid. Lehtede alus on paksenenud, sest noorima lehe tupest kasvavad välja uued lehed. Nii tekib sibulataoliselt üksteise sees paiknevatest lehtedest ring, kusjuures kõige vanemad lehed on väljaspool. Vaid harva moodustab sidrunhein tähkjaid õisikuid, enamasti paljuneb ta vegetatiivselt, võsudega. Õied on väikesed ja silmapaistmatud. Õitseb märtsist aprillini. Viljad on väikesed piklikud terised. [1]

Levila
Sidrunhein kasvab troopilistel ja lähistroopilistel Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika aladel. Taim eelistab kuiva ja hästiharitud mulda nig päikesepaistelist kasvukohta. [2]

Toime ja kasutus
Harilikku sidrunheina kasutatakse laialdaselt kulinaarsetel eesmärkidel, eriti Aasia köögis, kus see annab toitudele sidrunise ja värskendava maitse. Samuti on see populaarne ravimtaim, mida tarvitatakse teedes ja eeterliku õlina erinevate terviseprobleemide, nagu seedehäired ja stressi leevendamiseks. Uuringud näitavad, et sidrunheinal on antibakteriaalne, kõhulahtisusevastane, soolenugiliste -, seene-, amööbi- ja põletikuvastane toime. [2] Rakukultuuris on tähendatud tsütotoksilist toimet kasvajarakkudele [5] In vitro omab sidrunheina eeterlik õli plasmoodiumivastast toimet ja omab seega potentsiaali malaariavastases võitluses. Eeterliku õli kasutatakse ka sääskede peletamiseks.  [4] Ürt (kuivatatud lehed) sisaldab umbes 1–2% eeterlikku õli, mille bioaktiivsed keemilised koostisosad varieeruvad sõltuvalt keskkonnatingimustest, milles taim kasva. Eeterlik õli sisaldab tsitraali (terpenoidide ja geraniaali segu), genariooli, tsitronellooli ja α-oksobisabolooli. [6] 

Droogiks on eeterlik õli, mille tarbeks kogutakse ürti, mis destilleeritakse veeauruga. Ürti ja eeterlikku õli tarvitatakse nõrgalt kootava ja seedimist soodustava vahendina. Seda võetakse sisse seedehäirete puhul, aga ka külmetushaiguste korral. Korraga võetakse 3-6 tilka eeterlikku õli, mis tilgutatakse suhkrutükile. [8]

Kasutatud allikad
1. Ranade, S. S., & Thiagarajan, P. (2015). Lemon grass: An aromatic medicinal grass with potent pharmacognostic applications. International Journal of Pharmaceutical Sciences Review and Research, 35(2), 162-167. Retrieved from www.globalresearchonline.net
2. Shah, G., Shri, R., Panchal, V., Sharma, N., Singh, B., & Mann, A. S. (2011). Scientific basis for the therapeutic use of Cymbopogon citratus, stapf (Lemon grass). Journal of advanced pharmaceutical technology & research, 2(1), 3–8. https://doi.org/10.4103/2231-4040.79796
3. Bayala, B., Bassole, I. H. N., Maqdasy, S., Baron, S., Simpore, J., & Lobaccaro, J. A. (2018). Cymbopogon citratus and Cymbopogon giganteus essential oils have cytotoxic effects on tumor cell cultures. Identification of citral as a new putative anti-proliferative molecule. Biochimie, 153, 162–170. https://doi.org/10.1016/j.biochi.2018.02.013
4. Kpoviessi, S., Bero, J., Agbani, P., Gbaguidi, F., Kpadonou-Kpoviessi, B., Sinsin, B., Accrombessi, G., Frédérich, M., Moudachirou, M., & Quetin-Leclercq, J. (2014). Chemical composition, cytotoxicity and in vitro antitrypanosomal and antiplasmodial activity of the essential oils of four Cymbopogon species from Benin. Journal of ethnopharmacology, 151(1), 652–659. https://doi.org/10.1016/j.jep.2013.11.027
5. Bassolé, I. H., Lamien-Meda, A., Bayala, B., Obame, L. C., Ilboudo, A. J., Franz, C., Novak, J., Nebié, R. C., & Dicko, M. H. (2011). Chemical composition and antimicrobial activity of Cymbopogon citratus and Cymbopogon giganteus essential oils alone and in combination. Phytomedicine : international journal of phytotherapy and phytopharmacology, 18(12), 1070–1074. https://doi.org/10.1016/j.phymed.2011.05.009
6. Oladeji, O. S., Adelowo, F. E., Ayodele, D. T., & Odelade, K. A. (2019). Phytochemistry and pharmacological activities of Cymbopogon citratus: A review. Scientific African, 6, e00137. https://doi.org/10.1016/j.sciaf.2019.e00137
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Systematic Classification (APG IV)

Kingdom: Plantae
└── Vascular Plants (Tracheophyta)
    └── Flowering Plants (Angiospermae)
        └── Monocots (Monocotyledon)
            └── Poales
                └── Grasses (Poaceae)
                    └── Lemongrass (Cymbopogon)
                        └── Lemongrass (Cymbopogon citratus (DC.) Stapf) [1]

Botanical Description
Lemongrass is a grass species that grows in tropical climates. Its smooth bluish-green leaves consist of a short closed leaf sheath and a long open leaf blade, which can grow up to 150 cm long and droop downward. The rhizome is short, white, or light purple. The sharp-edged leaves emit a strong lemon-like aroma when rubbed between the fingers and form clumps up to 120 cm in height. The base of the leaves is thickened, as new leaves emerge from the sheath of the youngest leaf. This results in a bulb-like structure where leaves are arranged concentrically, with the oldest leaves on the outside. Lemongrass rarely produces spiked inflorescences and primarily reproduces vegetatively through shoots. The flowers are small and inconspicuous. Flowering occurs from March to April. The fruits are small, elongated grains. [2]

Distribution
Lemongrass grows in tropical and subtropical regions of Asia, Africa, and South America. [1]

Cultivation, harvesting, and storage
The plant prefers dry, well-cultivated soil and a semi-shaded to sunny growing environment. In Estonia, it can be grown as a houseplant. During warm seasons, lemongrass can be cultivated in greenhouses or outdoor beds. It can be overwintered indoors in moderately cool, well-lit rooms. Using a plant lamp is recommended. During overwintering, it is crucial to avoid overwatering, as this may cause root rot. Propagation occurs via seeds or rhizomes. Seeds germinate well at temperatures between 20–25°C, with germination taking between five days to one month. [3]

Lemongrass grows best in regions where annual daytime temperatures range between 24–30°C, though it can tolerate temperatures from 18–34°C. Temperatures below 10°C can destroy the plant. It prefers an average annual precipitation of 1,500–3,000 mm but can tolerate a range of 700–4,200 mm. It thrives in moisture-retaining soil under full sunlight. The ideal soil pH is between 5–5.8, but it can tolerate a range of 4.3–7.3. The first harvest occurs 120–240 days after planting, and subsequent harvests take place every 90–120 days. The plant's economic lifespan is approximately four years. [3]

Lemongrass is used fresh or dried for culinary purposes. The herb is harvested every 3–4 months. The essential oil is steam-distilled from fresh or partially dried lemongrass. [4]

Chemical Composition, Effects, and Uses
Lemongrass contains essential oils, flavonoids, and triterpenes. The leaves contain approximately 1–2% essential oil. [4] The bioactive chemical components of the oil vary depending on environmental conditions. The essential oil contains citral (a mixture of terpenoids and geranial), geraniol, citronellol, and α-oxobisabolol. Depending on the growing conditions, the oil may also contain myrcene, dipentene, methylheptenone, linalool, geraniol, nerol, citronellol, and farnesol. [4]

Studies indicate that lemongrass has antibacterial, antidiarrheal, anthelmintic, antifungal, amoebicidal, and anti-inflammatory properties. [2,4] It has also been reported to have carminative and antispasmodic effects and is used externally for neuralgia relief. Animal studies suggest effects on blood pressure and urine excretion. [4] In cell culture studies, lemongrass has demonstrated cytotoxic effects on cancer cells. [5] In vitro studies have shown that lemongrass essential oil has antiplasmodial activity, suggesting its potential in malaria treatment. [6] Experiments have also indicated that citral has an effect on tumor cells. [7] Ionone, derived from citral, serves as a precursor for the synthesis of vitamins A and E. [4]

Common lemongrass is widely used for culinary purposes, especially in Asian cuisine, where it imparts a fresh, lemony flavor to dishes. It is also a popular medicinal plant, used in teas and essential oils. The herb and its essential oil are used as mild astringents and digestive aids, as well as for relieving cold symptoms. The recommended dosage of essential oil is 3–6 drops, typically taken on a sugar cube. [4]

Due to its volatility and lemon-like aroma, lemongrass oil is used in cosmetics, toiletries, insect repellents (such as mosquito repellent), and as a mulch or green fertilizer in agriculture. In the pharmaceutical and chemical industries, it is incorporated into perfumes, fragrances, soaps, detergents, aftershaves, and cosmetics, and in the food industry, it is used as a culinary flavoring. [8]

References
1. WFO (2025): Cymbopogon citratus (DC.) Stapf. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000860954.
2. Ranade, S. S., & Thiagarajan, P. (2015). Lemon grass: An aromatic medicinal grass with potent pharmacognostic applications. International Journal of Pharmaceutical Sciences Review and Research, 35(2), 162-167. Retrieved from https://www.researchgate.net/profile/Shruti-Ranade/publication/290390651_Lemon_grass/links/57a6ba6708aefe6167b6ef54/Lemon-grass.pdf
3. Plants For A Future. (n.d.). Cymbopogon citratus - (DC. Ex Nees) Stapf. Retrieved February 26, 2025, from https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cymbopogon+citratus
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (pp. 270-271). Eesti Entsüklopeediakirjastus.
5. Trang, D. T., Hoang, T. K. V., Nguyen, T. T. M., Van Cuong, P., Dang, N. H., Dang, H. D., Nguyen Quang, T., & Dat, N. T. (2020). Essential Oils of Lemongrass (Cymbopogon citratus Stapf) Induces Apoptosis and Cell Cycle Arrest in A549 Lung Cancer Cells. BioMed Research International, 2020, 5924856. https://doi.org/10.1155/2020/5924856
6. Kpoviessi, S., et al. (2014). Journal of Ethnopharmacology, 151(1), 652–659. https://doi.org/10.1016/j.jep.2013.11.027
7. Bayala, B., et al. (2018). Biochimie, 153, 162–170. https://doi.org/10.1016/j.biochi.2018.02.013
8. Oladeji, O. S., et al. (2019). Scientific African, 6, e00137. https://doi.org/10.1016/j.sciaf.2019.e00137