Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Thymus
Species: Wild thyme - Thymus serpyllum L.

Botanical Description
Wild thyme (Thymus serpyllum) is a perennial, monoecious, evergreen subshrub from the Lamiaceae family and the Thymus genus. It grows to a typical height of (1) 3–10 cm, with stems that can live up to 10 years. The stems are slender, creeping, woody, rounded or slightly quadrangular, and bear numerous ascending or erect, mostly herbaceous, flowering branches. Flowering stems are covered with long hairs at the base of the inflorescence. The root system is well-developed and extensively branched, with some roots remaining near the soil surface while others penetrate up to 0.5 m deep.

The leaves are thick, simple, and short-stalked, elliptical or narrower, with rounded tips. Leaf size ranges from (3) 5–8 (13) mm in length and (1) 1.5–3 (4.5) mm in width. The leaves are usually glabrous, glossy green on the upper side, duller and slightly whitish on the underside, and dotted with glands. They are arranged oppositely on the stem.

The flowers are bisexual, zygomorphic, and short-stalked, with a double perianth. The calyx is bell-shaped, purple, and up to 4 mm long, covered with hairs and gland dots. The corolla is bright pink-purple or, rarely, whitish, 5–7 mm long. Flowers are clustered in dense, capitate inflorescences. Flowering occurs primarily from June to July, but sometimes extends into September. The plant is pollinated by insects. The fruits are elliptical, beige-colored nutlets, approximately 0.6 mm long, maturing from August onwards. [1]

Distribution
Wild thyme thrives in sandy soils and is common in Estonia, particularly along coastal areas, sandy heaths, and other dry habitats. The plant is native to Europe and North Africa, with its range extending across the Palearctic region, including parts of Asia. It grows in thin soils and can be found in sandy wastelands, gravelly areas, hills, cliffs, roadsides, and sandy riverbanks. [3]

Effects and Uses
Wild thyme contains a rich composition of essential oils (e.g., thymol, carvacrol, borneol), flavonoids, triterpenes, rosmarinic acid, bitter compounds, and tannins. These polyphenolic compounds exhibit strong radical-scavenging potential and anti-inflammatory effects. Extracts from the plant possess antibacterial, antimicrobial, antifungal, and insecticidal properties. [4,5]

The plant is used to treat colds, reduce fever, promote urination, and stimulate bile flow. Externally, it is applied in baths or compresses to relieve joint pain.

The aerial parts are harvested during flowering by cutting the non-woody shoots. After drying, the leaves are stripped from the stems by hand. The recommended daily dosage of the dried herb is 4–6 g. [5]

References
1. Thymus serpyllum L. Published on the Internet; World Flora Online. Accessed on: 31 Dec 2023.
2. Galovičová, L., et al. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7). DOI:10.3390/plants10071416.
3. Thymus serpyllum. (2023, November 10). In Wikipedia. Wikipedia.
4. Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. Evidence-based Complementary and Alternative Medicine, 2015. DOI:10.1155/2015/101978.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminnõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae)
Perekond: Liivatee (Thymus)
Liik: Nõmm-liivatee - Thymus serpyllum  L.

Botaaniline kirjeldus
Nõmm-liivatee on mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas huulõieliste sugukonnast, perekonnast liivatee. Kõrgus on tavaliselt (1) 3-10 cm ning varred võivad elada kuni 10 aastat. Varred on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Õisi kandvad varred on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. Maaaluse osa moodustab rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik, millest osa on küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda. Lehed on suhteliselt paksud lihtlehed; lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus on (3) 5-8 (13) mm ja laius (1) 1,5-3 (4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad, näärmetäppidega. Asetsevad varrel vastakuti.

Mõlemasugulised õied on kaheli õiekattega ja lühiraolised, ühe sümmeetriateljega. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp on kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon on erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5-7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse nutjasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid mõnikord kuni septembrini. Taime tolmeldavad putukad. Viljad on ellipsikujulised beežikad 0,6 mm pikkused pähklikesed, mis valmivad alates augustist. [1]

Levila
Nõmm-liivatee eelistab kasvada liivasel pinnasel ja on Eestis levinud mererannikul, liivikutel, nõmmedel ning teistel kuivadel kasvukohtadel. Taim on pärit peamiselt Euroopast ja Põhja-Aafrikast ning on levinud kogu Palearktise alal, mis hõlmab ka Aasiat. Ta kasvab õhukesel mullas ning võib leida kasvamas ka liivastel tühermaadel, kiviklibulistel aladel, küngastel, pangapealsetel, teeäärsetel aladel ning jõeäärsetel liivapankadel​​.  [3]

Toime ja kasutamine
Nõmm-livatee sisaldab rikkaliku koostisega eeterlik õli (nt tümool, karvakrool, borneool jt), flavinoide, triterpeene, rosmariinhapet, mõruaineid, tanniine. Need polüfenoolsed ühendid omavad suurt radikaalide eemaldamise potentsiaali ja põletikuvastast toimet. Liivatee ekstraktidel on antibakteriaalne, antimikroobne, seenevastane ja insektitsiidne toime. [4,5] Taime kasutatakse külmetushaiguste korral, palaviku langetamiseks, uriinierituse soodstamiseks ja sapivooluse suurendamiseks.Välispidiselt vanni või kompressina vähendab ltaim liigesevalu.

Droogiks korjatakse ürti, see varutakse õitsemise ajal, lõigates maha taime puitumata võsud. Pärast kuivatamist pudistatakse lehed varte küljest lahti käte vahel rullides. Soovituslik päevane annus droogi on 4-6 g. [5]

Kasutatud allikad
1.  Thymus serpyllum L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000324739. Accessed on: 31 Dec 2023
2. Galovičová, L., Borotová, P., Valková, V., Vukovic, N. L., Vukic, M., Terentjeva, M., Štefániková, J., Ďúranová, H., Kowalczewski, P. Ł., & Kačániová, M. (2021). Thymus serpyllum essential oil and its biological activity as a modern food preserver. Plants, 10(7). https://doi.org/10.3390/plants10071416 (20.09.2023)
3. Thymus serpyllum. (2023, November 10). In Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Thymus_serpyllum
4. Jarić, S., Mitrović, M., & Pavlović, P. (2015). Review of ethnobotanical, phytochemical, and pharmacological study of Thymus serpyllum L. In Evidence-based Complementary and Alternative Medicine (Vol. 2015). https://doi.org/10.1155/2015/101978  (20.09.2023)