Sidrunmeliss

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Meliss / Melissa
Liik: Sidrunmeliss / Melissa officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Sidrunmeliss ehk aedmeliss on mitmeaastane rohttaim, kes kasvab kuni 100 cm kõrguseks püstiseks põõsaks. Alumised varred lamanduvad ja võivad sõlmekohtadest juurduda. Vars on enam-vähem püstine, püramiidjalt, tugevalt hargnenud, karvane, aluselt paljas. Lehed paiknevad varrel vastakuti. Leheroots on peenike, 0,5-2 (-4) cm pikk. Lehelaba, sooneline ja munajas, mõõtmetega 1-5 (-6,5) x 0,8-4 (-5) cm. Leht on pealt karvane. Lehe alus on ümar kuni peaaegu südajas. Lehe serv on saagjas, tipp enamasti terav. Lehtedel on mahe sidrunilõhn.

Õisik on ümber varre paiknev vertsillaar (ümber varre paiknev männaseline õisik). Õisikud on 2–14-õielised, lühikese õisikuvarrega; kattelehed lehetaolised, palju väiksemad kui lehed, karvased, karvase servaga. Huuljad õied on viietised, kaheli õiekattega. Tupp on kellukakujuline, umbes 8 mm, väljast karvane, seest poolt tipust karvane, hõlmadel lühikesed püstised teritunud tipud. Huulja õiekrooni alumine huul veidi pikem kui ülemine, kolmehõlmane, hõlmad kitsalt kolmnurksed. Ülemise huule serv on kiiverjas. Õiekroon on  kreemjas või lilla, varisev. Õied nektarirohked. Igast õiest areneb 4 pähklikest, mille läbimõõt on kuni 2 mm.  [1, 4]

Levila
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Kesk-Euroopa lõunaosas, Vahemere maades, Iraanis ja Kesk-Aasias, kuid on nüüdseks naturaliseeritud Ameerikas ja mujal. [2] Eestis kasvatatakse sidrunmelissi kultuurtaimena. Taim esineb metsaservadel ja eelistab piisava niiskusega savi- ja liivsavimuldi. [4]

Toime ja kasutamine
Sidrunmeliss sisaldab eeterlikku õli, mis omakorda koosneb vähemalt 70 komponendist, sealhulgas tsitronelloolist ja geranioolist (monoterpeenid), linaloolist ja geranüülatsetaadist (terpenoidid), apigeniinist ja kosmosiinist (flavonoidid). Lisaks sisaldub ürdis parkaineid ehk tanniine, mõruaineid, vaha ja C-vitamiini, aga ka makroelemente (kaalium, magnesium, kaltsium) ja mikroelemente (kroom, vask, tsink). [2–3, 5]

Sidrunmelissi ürdipreparaatide kasutamise näidustused on: neuroosid, arteriaalse hüpertensiooni ja südame isheemiatõve kerged vormid, tahhüarütmiad, ägedad ja kroonilised seedetrakti haigused, düskineesiad, düsbakterioos, fermentopaatia, kõhupuhitus; ägedad ja kroonilised hingamisteede põletikulised haigused (bakteriaalne ja viiruslik päritolu); ekseem, dermatiit, millega kaasneb sügelus, troofilised haavandid, menstruaaltsükli häired, menopausi häired, raseduse toksikoos; immuunpuudulikkuse seisundid [2–3, 5]. Lastele on erinevalt täiskasvanutest näidustatud suhteliselt piiratud kogum sidrunmelissi, mida soovitatakse lapseea neurooside, arteriaalse hüpertensiooni, reuma, kroonilise gastriidi, sapipõiepõletiku, püelonefriidi, diabeedi ja rasvumise korral [2]. Samuti kasvatatakse sidrunmelissi ilutaimena ja eeterlikku õli saamiseks parfüümide koostisosana. Lehti kasutatakse maitsetaimena jäätistes ja teedes, aga ka vürtsina. Taime kasutatakse mesilaste meelitamiseks mee tootmiseks. [5]

Droogiks korjatakse ürti enne õitsemist. Droog tuleb kuivatada kiiresti temperatuuril 30-40 °C. Eeterlik õli saadakse droogi veeauruga destilleerides. [4]

Kasutatud allikad
1. WFO (2023): Melissa officinalis L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000240053. Accessed on: 31 Dec 2023
2. Miraj, S., Rafieian-Kopaei, & Kiani, S. (2017). Melissa officinalis L: A Review Study With an Antioxidant Prospective. Journal of evidence-based complementary & alternative medicine, 22(3), 385–394. DOI: 10.1177/2156587216663433 (19.09.2023).
3. Petrisor, G., Motelica, L., Craciun, L. N., Oprea, O. C., Ficai, D., & Ficai, A. (2022). Melissa officinalis: Composition, Pharmacological Effects and Derived Release Systems – A Review. International journal of molecular sciences, 23(7), 3591. DOI: 10.3390/ijms23073591 (19.09.2023).
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
5. Shakeri, A., Sahebkar, A., & Javadi, B. (2016). Melissa officinalis L. – A review of its traditional uses, phytochemistry and pharmacology. Journal of ethnopharmacology, 188, 204 228. DOI: 10.1016/j.jep.2016.05.010 (19.09.2023).