Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Maavitsalaadsed (Solanales)
Sugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Perekond: Belladonna (Atropa)
Liik: Must belladonna - Atropa belladonna L.

Botaaniline kirjeldus
Must belladonna, rahvapäraselt teatud ka kui karumustikas, on mitmeaastane rohttaim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda. Taim kasvab kasvab 1,5-2 m pikkuseks. Taimel on püstine, hargnev, näärmekarvaline vars, millel on munajad või munajas-elliptilised, terve serva ja lühikese rootsuga vahelduvalt asetsevad lehed. Lehe tipp on teritunud. Ülemised lehed asetsevad paarikaupa. Õied on viietised, kaheli õiekattega, kellukjad, longus, värvilt punakas-pruunid ja paiknevad lehtede kaenaldes ning lõhnavad tagasihoidlikult. Vili on lillakas-must läikiv magusamaitseline, paljuseemneline mari, mille läbimõõt on 1,5 cm. Kogu taim on surmavalt mürgine nii inimestele kui ka loomadele  [1,2]

Levila
Looduslikult kasvab Must belladonna Vahemere maades, Skandinaavias ja Kagu- Aasias, Eestis kasvatatakse ilutaimena. Kasvab varjukates mägimetsades, kivistes põõsastikes, varemetes ja vanadel vallidel. [2,3]

Toime ja kasutamine
Musta belladonna kõik osad, sealhulgas lehed, juured ja viljad, sisaldavad toksilisi tropaanalkaloide nagu atropiin, skopolamiin ja hüosküamiin, mis muudavad taime inimestele ja paljudele loomadele mürgiseks. Lisaks sisaldab taim steroide, flavonoide, oksükumariine, tanniine ja orgaanilisi happeid. Lehti ja ürti korjatakse õitsemise algusest viljumiseni, juuri korjatakse sügisel. Toimelt on spasme lõõgastav, valu vaigistav, rahustav, toimib m- kolinoblokaatorina. Kasutatakse silelihaste lõõgastamiseks ning mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tõve puhul. Välispidiselt leevendab reumaatilisi, lihas- ja närvivalusid. Silmadele on pupille laiendav pikaajaline toime, kasutatakse mõningate silmahaiguste ravis ja diagnostikas. Sama toimet on kasutatud kosmeetilise iluvõttena (sealt tuleneb ka taime nimetus (itaalia keelest - belladonna; bella - kaunis; donna - daam) [1,2]

Kasutatakse ainult tööstuslikke preparaate, drooge ei tohi mürgistuse tõttu kasutada. Mürgistus põhjustab meelesegadust, hallutsinatsioone, peapööritust, oksendamist ja surma. Ohtlik annus algab lehtedel 10 g ja juurtel 5 g droogist. Täiskasvanule on 10-20 marja surmav, lapsele 3-4 marja. [2] Ka homöopaatilised preparaadid on osutunud surmavalt mürgiseks.  [4]

Kasutatud allikad  
1. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. TÜ Kirjastus
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Nielsen, N. (1990). Mürktaimed. Eristamine, toime, ajalugu. Valgus
4. Kwakye, G. F., Jiménez, J., Jiménez, J. A., & Aschner, M. (2018). Atropa belladonna neurotoxicity: Implications to neurological disorders. Food and chemical toxicology : an international journal published for the British Industrial Biological Research Association, 116(Pt B), 346–353. https://doi.org/10.1016/j.fct.2018.04.022

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Solanales
Family: Solanaceae
Genus: Atropa
Species: Deathly nightshade - Atropa belladonna L.

Botanical Description
Black belladonna (Atropa belladonna), commonly known as deadly nightshade, is a perennial herbaceous plant belonging to the Solanaceae family. It grows to a height of 1.5–2 meters. The plant has an erect, branching, glandular-hairy stem. The leaves are ovate or ovate-elliptical with entire margins, short petioles, and alternate arrangement. The leaf apex is tapered, and the upper leaves are often paired.

The flowers are pentamerous, with a double perianth. They are bell-shaped, pendulous, reddish-brown, and located in the leaf axils. The flowers have a subtle fragrance. The fruit is a glossy, purplish-black, sweet-tasting, multi-seeded berry, about 1.5 cm in diameter. All parts of the plant are highly toxic to humans and animals. [1,2]

Distribution
Black belladonna is native to Mediterranean countries, Scandinavia, and Southeast Asia. In Estonia, it is cultivated as an ornamental plant. It grows in shaded mountainous forests, rocky thickets, ruins, and old embankments. [2,3]

Effects and Uses
All parts of black belladonna, including leaves, roots, and berries, contain toxic tropane alkaloids such as atropine, scopolamine, and hyoscyamine, making the plant poisonous to humans and many animals. Additionally, it contains steroids, flavonoids, oxycoumarins, tannins, and organic acids. Leaves and herbs are harvested from flowering to fruiting, and roots are collected in autumn.

The plant acts as an antispasmodic, pain reliever, and sedative. It functions as an m-cholinergic blocker and is used to relax smooth muscles and treat gastric and duodenal ulcers. Externally, it alleviates rheumatic, muscular, and neuralgic pain. It has a long-lasting pupil-dilating effect and is used in some eye disease treatments and diagnostics. Historically, it was used cosmetically to enhance the appearance of the eyes, giving the plant its name (from Italian: belladonna; bella - beautiful, donna - lady). [1,2]

Only industrially prepared medications are used due to its toxicity. Crude plant materials are not safe for use. Poisoning symptoms include confusion, hallucinations, dizziness, vomiting, and death. A lethal dose starts at 10 g of dried leaves or 5 g of dried roots. For adults, consuming 10–20 berries is fatal, while for children, 3–4 berries can be deadly. Even homeopathic preparations have proven to be fatally toxic. [2,4]

References
1. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. TÜ Kirjastus.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Nielsen, N. (1990). Mürktaimed. Eristamine, toime, ajalugu. Valgus.
4. Kwakye, G. F., Jiménez, J., Jiménez, J. A., & Aschner, M. (2018). Atropa belladonna neurotoxicity: Implications to neurological disorders. Food and Chemical Toxicology, 116(Pt B), 346–353. DOI:10.1016/j.fct.2018.04.022.