Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Maavitsalaadsed (Solanales)
Sugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Perekond: Pöörirohi (Hyoscyamus)
Liik: Koera-pöörirohi - Hyoscyamus niger L.

Botaaniline kirjeldus
Koera-pöörirohi on ühe- või kaheaastane ühekojaline mürgine rohttaim maavitsaliste sugukonnast, perekonnast pöörirohi. Sellel on ebameeldiv lõhn. Taim kasvab kuni meetri kõrguseks. Vars on püstine, küllaltki jäme, veidi kandiline, kaetud liht- ja kleepuvate näärmekarvadega ning tugevate harudega. Juur on lihakas, põikivaoline, harunenud ja tugeva jämeda juurekaelaga. Taime lehed on piklikmunajad, sulglõhised, 4-5 hõlmaga, veidi lihakad ja kleepuvalt karvased. Nende värvus on hallikasroheline. Juurmised lehed on rootsulised, varrelehed aga varreümbrised. Esimesel aastal kasvab taimele vaid juurmine leherosett.

Koerapöörirohu õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja liitlehised. Õie tupplehed on kellukjad, viie terava kolmnurkse hõlmaga ja viljumisel suurenevad. Kroonlehed on määrdunudkollased, veidi korrapäratult kellukjad, terava äärisega ja lillakate roodudega. Krooni pikkus ulatub kuni 4 cm-ni. Õied on lühiraolised, istuvad, algul varre tipus keerisena, kuid seejärel lahti keerdudes moodustub pikk (kuni 60 cm), ühekülgselt püstiselt asetsevate õitega lehistunud õisik. Õitsemisaeg on juunist augustini.  [1]

Levila
Levinud kogu Euroopas, laialdaselt ka Põhja-, Lääne- ja Kesk-Aasias ning Kaug-Idas. Põhja-Ameerikasse on levinud inimeste kaasabil. Eestis esineb hajusalt, kuid mitte massiliselt. [1,2]

Toime ja kasutus
Koera-pöörirohi sisaldab erinevaid alkaloide nagu hüosküamiin, atropiin, ja skopolamiin - ta on mürgine! Vaatamata selle mürgisele olemusele on taime kasutatud rahvameditsiinis. Türgis kasutati taime näiteks silmausside kõrvaldamiseks. Uuringu kohaselt on taimel tõesti insektitsiidseid omadusi. [2] Koera-pöörirohu lehti kasutati ületoidetud loomade krambivastase vahendina ja seemneid kasutati sügeluse, punaste silmade ja kõrvavalu puhul. [2] 

Mürgistuse sümptomid on janu, peapööritus, oksendamine, millele järgnevad raevuhood ja hallutsinatsioonid. [4] Ägeda mürgistuse sümptomid on laiaulatuslikud, ulatudes südamerabandusest ja erutusest kuni nägemishäireteni ja agressiivse käitumiseni. Peamine ravi on sümptomaatiline, kaasa arvatud mao tühjendamine ja aktiivsöe ning bensodiasepiinide manustamine. [5]

Kasutatud allikad:
1.WFO (2024): Hyoscyamus niger L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0001021850. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Küpeli Akkol, E., Ilhan, M., Kozan, E., Gürağaç Dereli, F. T., Sak, M., & Sobarzo-Sánchez, E. (2020). Insecticidal Activity of Hyoscyamus niger L. on Lucilia sericata Causing Myiasis. Plants (Basel, Switzerland), 9(5), 655. https://doi.org/10.3390/plants9050655
3. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste Ülikool (Itaalia), Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikool. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/3592.html (01.10.2023).
4. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, Tartu Ülikool. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koerapoor.htm (01.10.2023). 
5. Alizadeh, A., Moshiri, M., Alizadeh, J., & Balali-Mood, M. (2014). Black henbane and its toxicity - a descriptive review. Avicenna journal of phytomedicine, 4(5), 297–311.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Solanales
Family: Solanaceae
Genus: Hyoscyamus
Species: Henbane - Hyoscyamus niger L.

Botanical Description
Henbane is an annual or biennial monoecious poisonous herbaceous plant from the nightshade family (Solanaceae), genus Hyoscyamus. The plant has an unpleasant odor and grows up to 1 meter tall. The stem is upright, relatively thick, slightly angular, covered with simple and glandular sticky hairs, and has strong branches. The root is fleshy, cross-striped, branched, and has a thick robust root crown. The leaves are oblong-ovate, pinnately lobed with 4–5 segments, slightly fleshy, and sticky hairy, with a grayish-green color. Basal leaves are petiolate, while stem leaves clasp the stem. During the first year, the plant develops only a basal rosette of leaves.

The flowers are bisexual, with a gamosepalous calyx and corolla. The calyx is bell-shaped, with five sharp triangular lobes that enlarge as the fruit develops. The corolla is dingy yellow, irregularly bell-shaped, with jagged edges and purple veins, measuring up to 4 cm in length. Flowers are short-stalked, initially forming a whorl at the tip of the stem, but as they unfold, they form a long (up to 60 cm) unilaterally erect leafy inflorescence. Flowering occurs from June to August. [1]

Distribution
Henbane is widespread across Europe, Northern, Western, and Central Asia, the Far East, and introduced to North America by human activity. In Estonia, it is scattered but not abundant. [1,2]

Effects and Uses
Henbane contains various alkaloids such as hyoscyamine, atropine, and scopolamine, making it highly toxic. Despite its toxicity, the plant has been used in traditional medicine. For example, in Turkey, it was used to eliminate eye parasites, and studies confirm its insecticidal properties. [2] Henbane leaves were historically used as anticonvulsants for overfed livestock, and its seeds treated itching, red eyes, and ear pain. [2]

Symptoms of poisoning include thirst, dizziness, vomiting, followed by episodes of rage and hallucinations. [4] Severe poisoning symptoms range from cardiac arrest and agitation to vision disturbances and aggressive behavior. Treatment is symptomatic and includes gastric lavage, activated charcoal, and benzodiazepines. [5]

References
1. WFO (2024): Hyoscyamus niger L. Published on the Internet; Online resource. Accessed on: 04 Jan 2024.
2. Küpeli Akkol, E., Ilhan, M., Kozan, E., Gürağaç Dereli, F. T., Sak, M., & Sobarzo-Sánchez, E. (2020). Insecticidal Activity of Hyoscyamus niger L. on Lucilia sericata Causing Myiasis. Plants (Basel, Switzerland), 9(5), 655. DOI link.
3. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste University (Italy), University of Tartu, Estonian University of Life Sciences. Online resource (01.10.2023).
4. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, Tartu University. Online resource (01.10.2023).
5. Alizadeh, A., Moshiri, M., Alizadeh, J., & Balali-Mood, M. (2014). Black henbane and its toxicity - a descriptive review. Avicenna Journal of Phytomedicine, 4(5), 297–311.