/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik maikelluke

Harilik maikelluke

Views: 36

Harilik maikelluke

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledonae
Selts: Liilialaadsed / Liliales
Sugukond: Liilialised / Liliaceae
Perekond: Maikelluke / Convallaria
Liik: Harilik maikelluke / Convallaria majalis L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik maikelluke kuulub aspariliste sugukonda ja maikellukeste perekonda. Tegemist on mitmeaastase suvehaljaga rohttaimega, mille kõrgus varieerub 12 kuni 37 cm vahel, harvadel juhtudel ulatudes kuni 40 cm. Taimel on rohtne, püstine vars, mis õisikuosas veidi kaardub. Suurem osa varrest on maa all, moodustades risoomi. Taimel on kaks või kolm juurmist, rohurohelist lihtlehte. Lehed on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga ja kaarroodsed, ulatudes pikkuses 9-20 cm ja laiuses 2,5-6,5 cm. Lehtedel on iseloomulikud pikad rootsud ja valkjad kuni lillakaspunased lehetuped. Maa-alune osa koosneb roomavast, nöörjasest ja harunevast risoomist, mis asub tavaliselt 7-8 cm sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. [1,2] 

Õied on tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, ripuvad 0,6-1 cm pikkustel raagudel. Igal taimel on 5-10 valget, harva roosaka varjundiga kellukjat õit, mis lõhnavad tugevalt. Õitsemine toimub mais-juunis. Vili on ümar mari, mis sisaldab 2-6 seemet. Marjad on oranžpunased ja 0,7-1,1 cm suurused, valmides septembris ja oktoobris. Seemned on kerajad ja sinised. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, kuid ka seemnetega. [1,2] 

Levila
Peaaegu kogu Euroopas ning Aasia parasvöötmes ja sisse viidud Põhja-ameerikasse. Kogu Eestis sage. Kasvukohtadeks eelistab taim sega-, leht- ja okasmetsi, kadastikke, metsaservasid ja jõekaldaid. Ta kasvab ka puisniitudel, pärisniitudel, laane-, lodu-, loo-, palu- ja salumetsades. [1,2] 

Toime ja kasutamine
Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Mürgisust põhjustavad mitmed südametegevust mõjutavad glükosiidid, mida on taimes tuvastatud ligi 40. [6] Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Maikelluke on tugevatoimeline mürgine ravimtaim, kasutatakse nii teaduslikus kui ka rahvameditsiinis. Ravimina kasutatakse taime maapealset osa, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehti kogutakse sageli noorelt, enne õitsemist. Südametegevust korrastav vahend. Rahvameditsiinis kasutatati keedisena palaviku puhul, silmakompressina, vesi- ja langetõve puhul ja uriinieritust soodustava vahendina. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana kombel. Arvati, et saadakse nina limaskestade pisikutest lahti. Kasutati paljudes segudes epilepsia vastu. Õisi ja lehti kasutatakse laialt parfümeeriatööstuses, toodetakse piibelehelõhnalist seepi, lõhnaõli, kreemi jne. [3,4] 

Kassid on maikellukese toimele ülitundlikud. Letaalne kogus on vaid kaks lehte. [5] 

Kasutatud allikad
1. Eesti eFloora. (n.d.). Convallaria majalis L. [Maikelluke]. Retrieved December 7, 2023, from https://eseis.ut.ee/efloora/Ala/species/351.html
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, October 13). lily of the valley. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/lily-of-the-valley
3. Roberts, D. M., Gallapatthy, G., Dunuwille, A., & Chan, B. S. (2016). Pharmacological treatment of cardiac glycoside poisoning. British journal of clinical pharmacology81(3), 488–495. https://doi.org/10.1111/bcp.12814
4. A. Raal (2010), Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
5. Zoltani, C. K. (2012). Cardiovascular toxicity. In Veterinary Toxicology (2nd ed., pp. 235-245). https://doi.org/10.1016/B978-0-12-385926-6.00016-8
6. Romm, A., Weed, S. S., Gardiner, P., Bhattacharya, B., Lennox, C. A., Lee, R., Grube, W., DiPasquale, R., Flint, M., & Winston, D. (2010). Menopausal health. In Botanical Medicine for Women's Health (pp. 455-520). https://doi.org/10.1016/B978-0-443-07277-2.00021-0