Magus lippia

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Raudürdilised / Verbenaceae
Perekond: Phyla
Liik: Magus lippia / Phyla dulcis (Trevir.) Moldenke (syn. Lippia dulcis)

Botaaniline kirjeldus
Magus lippia on kuni 1 m pikkuste lamanduvate ja roomavate võrsetega lõhnav ja magusa maitsega taim raudürdiliste sugukonnast. Noortel vartel on peened lihtkarvad, kuid need pudenevad pea ja vars jääb paljaks. Taim kasvab 20-30 cm kõrguseks. [1,2] Lehed on rohelised kuni rohekaspruunid, kergelt karedad. Lehed on 1,5-7 × 1-4 cm suurused, munajad kuni piklikud, pealt hajusalt kuni rohkelt lihtkarvadega kaetud, saagja servaga. Leheseis on vastak. Taime lehti hõõrudes vallandub iseloomulik mündi aroom. [1,3] Kasvab aedades pinnakattetaimena, kiviktaimlates ja amplites. Külmakartlik taim, üle talve tuleb hoida toas. [1] Tõlvikjad õisikud moodustuvad lehekaenaldesse. Õisiku raod kuni 2-5 cm pikad, 2-3 mm kõrglehtedega. Õiekate on kaheli, neljatine. Tupp on umbes 1 mm pikk, kaetud peente karvadega; õiekroon on umbes 3 mm pikkusega. Õied väikesed ja kreemikasvalged.

Levila
Looduslikult kasvab Põhja-Ameerikas (Mehhikos) ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides [4]. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Eelistab kasvada varjus või poolvarjus, ei talu tugevat otsest päikesevalgust. Vajab vett hästi läbilaskvat pinnast. [2]

Toime ja kasutamine
Lippiast saadavat ainet henandultsiini tuntakse kui intensiivset magusainet. Kuigi taime on ajalooliselt kasutatud köha ja bronhiidi raviks, leidub selles ka suur kogus toksilist kamprit. Taimel on väidetav aborti esilekutsuv toime ja seda müüakse peamiselt Mehhiko turgudel.  [6,7]

Tänapäeval kasutatakse magusa lippia lehti ja õisikuid suhkruasendajana. Need ei sisalda kaloreid ning pärast kuivatamist sobivad lippia lehed hästi jookide magustamiseks. Lisaks kasutatakse suhkruasendajana ka salatites ja magustoitudes. [2,3] 

Kesk-Ameerikas on ajalooliselt kasutatud bronhiidi ja astma korral sümptomite leevendajana. Magusa lippia eeterlik õli antihistamiinse ja antikolinergilise toimega, mistõttu sobib bronhospasmi ravisks. [6,8]

Kasutatud allikad
1. E-elurikkus. (2023). https://elurikkus.ee/ (19.09.2023)
2. Lippia dulcis- magus lippia ´Aztec Sweet´. Järvselja õppe- ja katsemetskond. https://jarvselja.ee/pood/koogivilja-ja-maitsetaimed/lippia-dulcis-magus-lippia-aztec-s weet/ (20.09.2023)
3.Magus lippia. (2020). Juhani puukool. https://juhanipuukool.ee/est/magus-lippia-p10-5-18100327 (20.09.2023)
4.Magus lippia. (2023). Tamme talu ürdiaed. https://tammetalu.eu/toode/magus-lippia/ (20.09.2023)
5.Taxon: Phyla dulcis (Trevir.) Moldenke. (2023). United States Department of Agriculture. Agricultural Research Service.https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxon/taxonomydetail?id=429352 (20.09.2023)
6. Compadre, C. M., Robbins, E. F., & Kinghorn, A. D. (1986). The intensely sweet herb, Lippia dulcis Trev.: historical uses, field inquiries, and constituents. Journal of ethnopharmacology, 15(1), 89–106. https://doi.org/10.1016/0378-8741(86)90105-4
7. Niiberg, T. (2018, 3. mai). Steevia ja magus lippia asendavad suhkrut. Postimees. Retrieved from [https://maaelu.postimees.ee/4482321/steevia-ja-magus-lippia-asendavad-suhkrut]
8. Görnemann, T., Nayal, R., Pertz, H. H., & Melzig, M. F. (2008). Antispasmodic activity of essential oil from Lippia dulcis Trev. Journal of Ethnopharmacology, 117(1), 166-169. https://doi.org/10.1016/j.jep.2008.01.009