Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Teelehelised (Plantaginaceae)
Perekond: Mailane (Veronica)
Liik: Külmamailane - Veronica chamaedrys L.

Botaaniline kirjeldus
Külmamailane on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mis kuulub mailase perekonda ja teeleheliste sugukonda. Taim kasvab 10-45 (55) cm kõrguseks. Vars on maapealne, enam-vähem püstine, alusel tõusev ja suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-alune osa koosneb peenikestest, harunenud, roomavatest risoomidest, mille juurtel on mükoriisa. Lehed on enam-vähem munajad, tömbi tipu ja saagja või täkilise servaga, alusel ümardunud või südajad, pikkusega 0,7-5 cm ja laiusega 0,5-3 cm. Lehed on värvuselt tuhmrohelised ja hõredalt kaetud pehmete karvadega. Alumised lehed on lühirootsulised, teised rootsutud, paiknedes varrel vastakuti. [1,2]
Taime õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja liitlehised. Õie tupplehed on neljajagused, süstjate tipmetega, karvased ja ripsmelise servaga, olles kroonist kaks korda lühemad. Kroonlehed on erksavärvilised, enamasti helesinised, mõnikord valgeservalised või harva roosad, tumedate roodudega. Krooni läbimõõt on 1-1,5 cm. Õied asetsevad hõredates väheseõielistes kobarates, mis paiknevad 2-4 ülemise lehe kaenlas ja tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Külmamailane õitseb maist augustini, mõnikord isegi kuni oktoobrini. Vili on kolmekandiliselt äraspidi südajas kupar, kolmnurkjate hõlmadega ja ripsmelise servaga, hõredalt kaetud karvadega. Kupar on tipul madala sämbuga ja selle pikkus on 3-4 mm ning laius 3,5-5 mm. Seemned on munajad ja siledad, läbimõõduga kuni 1 mm, levivad peamiselt sipelgate abil. Külmamailane paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel. [1,2]

Levila
Taim on levinud laialdaselt Euroopas, Siberis, Väike-Aasias, tulnukana Sahhalini poolsaarel, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas ja mujalgi, olles Eestis väga sage. Kasvukohtadeks on peamiselt kuivemad (kuid vahel ka niisked) päris- ja looniidud, palu-, loo- ja laanemetsad, karjamaad ja puisniidud. Külmamailane on mullaviljakuse suhtes vähenõudlik ja esineb nii toitainetevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Ökosüsteemis on selle juured mükoriisa moodustavad, see mneid levitavad sipelgad ja see on söögiks paljudele taimtoidulistele loomadele. Liiga kõrge rohustu võib taime välja tõrjuda ning pidev karjatamine mõjub taimedele halvasti. [2,3]

Toime ja kasutamine
Külmamailase õied ja lehed sisaldavad suhteliselt palju C-vitamiini. Lambad, veised ja hobused söövad külmamailast rahuldavalt, eriti kevadel. [3]  Teda on kasutatud ka ravimtaimena hariliku mailase asendajana.  [4]  Õitsemise ajal dekoratiivne ja sobib peenardele ning murusse. [3] 

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (m.a.). Külmamailane - Liigikirjeldus. Võetud aadressilt https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm
3. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M.,Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023)
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Plantaginaceae
Genus: Veronica
Species: Germander speedwell - Veronica chamaedrys L.

Botanical Description
The Germander speedwell (Veronica chamaedrys) is a perennial monoecious herbaceous plant belonging to the plantain family (Plantaginaceae) and the speedwell genus (Veronica). The plant grows to a height of 10–45 (55) cm. Its stems are terrestrial, mostly erect, ascending at the base, and relatively weak. They are covered with two rows of soft hairs and are otherwise glabrous. The underground part consists of fine, branched, creeping rhizomes with mycorrhizal roots. The leaves are broadly ovate, with a blunt tip and serrated or crenate margins. Their bases are rounded or cordate, measuring 0.7–5 cm in length and 0.5–3 cm in width. The leaves are dull green and sparsely covered with soft hairs. Lower leaves are short-stalked, while others are sessile, arranged oppositely on the stem. [1,2]

The flowers are bisexual, gamopetalous, and have a double perianth. The sepals are divided into four pointed segments, hairy, with ciliate margins, and half the length of the corolla. The corolla is brightly colored, mostly light blue with darker veins, occasionally white-margined, or rarely pink. The diameter of the corolla is 1–1.5 cm. Flowers grow in sparse, few-flowered racemes located in the axils of 2–4 upper leaves, usually forming two racemes per plant. The plant blooms from May to August, sometimes even until October. The fruit is a triangularly heart-shaped capsule with triangular lobes, ciliate margins, and sparse hairs. The capsule has a shallow notch at the tip, measuring 3–4 mm in length and 3.5–5 mm in width. The seeds are ovate, smooth, and up to 1 mm in diameter. They are primarily dispersed by ants. The Germander speedwell reproduces via seeds, stem rooting, and rhizome expansion. [1,2]

Distribution
The Germander speedwell is widely distributed across Europe, Siberia, Asia Minor, Sakhalin Peninsula, Central Asia, North America, and beyond. In Estonia, it is very common. It thrives mainly in drier habitats such as natural and wooded meadows, dry forests, pastures, and wooded pastures. The plant tolerates a wide range of soil fertility, thriving in both nutrient-poor and nutrient-rich soils. It forms mycorrhizal roots, is a food source for various herbivorous animals, and its seeds are dispersed by ants. However, tall vegetation can outcompete the plant, and intensive grazing can negatively impact its populations. [2,3]

Properties and Uses
The flowers and leaves of the Germander speedwell contain relatively high levels of vitamin C. Sheep, cattle, and horses find it palatable, especially in spring. [3] It has been used as a medicinal plant, serving as a substitute for common speedwell (Veronica officinalis). [4] During its flowering period, it is highly ornamental, making it suitable for flower beds and lawns. [3]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (n.d.). Külmamailane - Liigikirjeldus. Retrieved from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm
3. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M., Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. Retrieved from https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023)
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.