Lõhnav neitsikummel

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eucaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Soolikarohi / Tanacetum
Liik: Lõhnav neitsikummel / Tanacetum parthenium (L.) Sch.Bip.

Botaaniline kirjeldus
Lõhnav neitsikummel on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast soolikarohi. Taim on 20-80 cm kõrgune. Vars püstine, harune, vaoline, hõredalt lühikarvane ja tugevasti lehistunud. Lehed üldkujult munajad, sulgjaguste hõlmadega, lühikarvased, kollakasrohelised. Korvõisik koosneb kollastest putkõitest ja valgetest keelõitest. Mõnel aedvormil keelõis ei esine. Seemnis kümne roidega, vaigutäpiline. Taime kõik osad lõhnavad tugevalt kampri järele. [1, 2]

Levila
Pärineb Anatooliast, tõenäoliselt ka Kagu-Euroopast ja Kaukaasiast. Euroopas laialdaselt naturaliseerunud, eriti Vahemere maades. Kasvab ka Austraalias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse eamiselt ilutaimena, mis üsna kergesti metsistuda võib. [1, 2]

Toime ja kasutamine
Taim on migreenivastane, seda seletatakse antagonistliku toimega serotoniini ja see on kliiniliste uuringutega tõestatud. Mikroobivastane, antioksüdantne. Reumatoid-artriidivastane toime on kaheldav. Mitme farmakopöa ja teaduspõhise droogimonograafia andmeil on neitsikummeli tavapärased näidustused ka kohin kõrvades, peapööritus, liigesepõletik, palavik, menstruatsiooni- ja reumavaevused, kõhu- ja hambavalu ning putukapisted. [2]

Neitsikummeli pikaajaline tarbimine, millele järgneb äkiline lõpetamine, võib põhjustada ärajäämanähte, sealhulgas taaspeavalusid, lihas- ja liigesvalu. Neitsikummel võib põhjustada allergilisi reaktsioone nendel inimestel, kes on tundlikud sugukonda kuuluvate taimede suhtes, sh nahalöövet või suu turset ja tuimust. Lisaks on täheldatud seedetrakti häireid, nagu kerge iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja gaasivalud, kuid need kipuvad olema kerged ja mööduvad. Suu kaudu tarbides võib neitsikummel põhjustada suuhaavandeid. Rasedad ei tohiks neitsikummelit tarbida. Samuti võib taim mõjutada verevedeldajate toimet ja suurendada verejooksu riski ning mõjutada ka mitmete maksas metaboliseeritavate ravimitega. [1, 2] 

Droogiks korjatakse ürt täisõitsemise ajal, kui äärisõied on õisikuteljega risti. Ürt kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril kuni 35 °C. Päevane annus on 50-120 mg (milligrammi) kuivatatud ürti. Vastunäidistatud on rasedus ja imetamine,. Ei soovitata alla 12-aastastele lastele. [1]

Kasutatud kirjandus
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 
2. Wikipedia contributors. (2023, June 21). Tanacetum parthenium. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 17:43, November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Tanacetum_parthenium&oldid=1161258150