Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Puju (Artemisia)
Liik: Koirohi - Artemisia absinthium L.

Botaaniline kirjeldus
Koirohi on mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kasvab sõltuvalt elupaigast 50–150 cm pikkuseks. Ühel taimel areneb mitu vart. Varred on puitunud, ribilised, püstised, mõnikord lamavad. [2, 3] Värvuselt on nad peaaegu alati hallid või hallikasrohelised, läikivad. Lehed on mõlemalt poolt hallid, valged või rohekashallid sügavalt lõhestunud lihtlehed. [1–3] Lehtedel on eeterlikku õli eritavad karvad, mis kaitsevad taimi kõrgete temperatuuride ja pikaajalise põua ning kahjurite eest [3]. Lehed on väga tugeva iseloomuliku lõhna ja mõru maitsega. Lehe pikkus on 5–9 cm. Laiuselt on nad 3–7 cm. [2]. Õied on kollased. Nad paiknevad korvõisikus, mille läbimõõt on 3–4 cm. Korvõisikus on 40–70 õit. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised torukujulised putkõied, serval ühesugulised helekollased putkjad emasõied. Taime õitsemisperiood Kesk-Euroopas juuli lõpust oktoobrini. [2, 3] Eestis alustab õitsemist augustis-septembris.

Levila
Koirohtu leidub Aasias, Lähis-Idas, kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna Põhja-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. [2, 3] Kasvab ka Eestis. Tavaliselt leidub elamute läheduses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Rohkem on taim levinud saartel ja rannikualadel. [1]

Toime ja kasutamine
Koirohi on ravimtaim, mida kasutati juba ammustel aegadel. Suurtes annustes või pikaajalisel kasutamisel on see mürgine, sisaldades tujooni.  Seda ei tohi tarvitada rasedad. Traditsiooniliste soovituste kohaselt kasutati taime lehti palaviku alandamiseks ja õisi kõhuhaiguste puhul. Koirohu tinktuuri kasutati toonikuna ja seedimise abivahendina. [2, 3] Koirohu kasutati ka aneemia, unetuse ja põieprobleemide raviks ning ka vigastuste ja mitteparanevate haavade raviks. Kuid koirohu kasutamine selliste näidustuste puhul nagu aneemia, nahakahjustuste ja raskesti paranevate haavade ravi ei ole teaduslikult kinnitatud. Eeterlike õlide ja aromaatsete hapete rikas koirohi kasutati koide, kirpude ja prussakate tõrjumiseks. [2, 3]

Tänapäeval kasutatakse koirohtu peamiselt seedimise parandamiseks ja söögiisu suurendamiseks. Oma mõru maitse tõttu kasutatakse koirohtu ka liha maitseainena. Kasutatakse ka veini- ja alkoholitööstuses. Näiteks vermut on vein, millele on lisatud koirohtu. Absindi koostisosa on samuti koirohi. [1, 2]

Kasutatud allikad
1. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste Ülikool (Itaalia), Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikool. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1274.html (01.10.2023).
2. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, Tartu Ülikool. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koirohi.htm (01.10.2023).
3. Szopa, A., Pajor, J., Klin, P., Rzepiela, A., Elansary, H. O., Al-Mana, F. A., Mattar, M. A., & Ekiert, H. (2020). Artemisia absinthium L.-Importance in the History of Medicine, the Latest Advances in Phytochemistry and Therapeutical, Cosmetological and Culinary Uses. Plants (Basel, Switzerland), 9(9), 1063. https://doi.org/10.3390/plants9091063 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Artemisia
Species: Common wormwood - Artemisia absinthium L.

Botanical Description
Common wormwood is a perennial monoecious subshrub. Depending on its habitat, the plant grows 50–150 cm tall, with multiple stems developing from a single plant. The stems are woody, ribbed, upright, and occasionally prostrate. [2,3] They are typically grayish or gray-green and shiny. The leaves are deeply lobed, simple, and gray, white, or gray-green on both sides. [1–3] These leaves are covered with glandular hairs that secrete essential oils, protecting the plant against high temperatures, prolonged drought, and pests. [3] The leaves have a strong characteristic aroma and a very bitter taste, measuring 5–9 cm in length and 3–7 cm in width. [2]

The flowers are yellow and form in flower heads (capitula) measuring 3–4 cm in diameter. Each capitulum contains 40–70 flowers, with central bisexual tubular disk flowers and peripheral pale yellow tubular female flowers. Flowering occurs in Central Europe from late July to October, while in Estonia, it blooms from August to September. [2,3]

Distribution
Wormwood is native to Asia, the Middle East, throughout Europe, the Caucasus, and Western and Eastern Siberia, and has been introduced to North Africa, North America, and South America. [2,3] It also grows in Estonia, mainly near human habitation on dry, sandy, or rocky soils. The plant is more common in coastal areas and on islands. [1]

Properties and Uses
Wormwood has been used medicinally since ancient times. In large doses or with prolonged use, it is toxic due to its thujone content. It is contraindicated for pregnant women. Traditionally, wormwood leaves were used to reduce fever, and its flowers treated digestive ailments. Wormwood tinctures were employed as tonics and digestion aids. [2,3] The plant was also historically used to treat anemia, insomnia, bladder problems, and difficult-to-heal wounds, although these applications lack scientific validation. The essential oils and aromatic acids in wormwood were used to repel moths, fleas, and cockroaches. [2,3]

Today, wormwood is primarily used to improve digestion and stimulate appetite. Due to its bitter taste, it is also used as a flavoring for meat. Wormwood plays a role in the wine and alcohol industry; for example, vermouth is wine infused with wormwood, and absinthe includes wormwood as a key ingredient. [1,2]

References
1. Luigi Nimis P., Leht M., Martellos S., Randlane T., & Moro A. (2010). EESTI E-FLOORA: Eesti puud, põõsad ja rohttaimed. Trieste University (Italy), University of Tartu, Estonian University of Life Sciences. Online resource (Accessed 01.10.2023).
2. Pedaste M., Marandi T., Sarapuu T., & Toom M. (2005). Eesti taimed. Loodusteaduste didaktika lektoraat MRI, University of Tartu. Online resource (Accessed 01.10.2023).
3. Szopa, A., Pajor, J., Klin, P., Rzepiela, A., Elansary, H. O., Al-Mana, F. A., Mattar, M. A., & Ekiert, H. (2020). Artemisia absinthium L.—Importance in the History of Medicine, the Latest Advances in Phytochemistry and Therapeutical, Cosmetological and Culinary Uses. Plants (Basel, Switzerland), 9(9), 1063. https://doi.org/10.3390/plants9091063